Taotlemine
Kust leida taotlusvormi?
Taotlusvorm on leitav Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS, www.etis.ee) kasutajakonto töölaualt. ETIS kasutajakonto loomiseks tuleb pöörduda vastuvõtva asutuse poole.
Kuidas on defineeritud eksperimentaal- ja mitte-eksperimentaalteadus?
Eksperimentaalteadus kasutab teadusaparatuuri, kulumaterjale või välitöid eeldavaid uurimismetoodikaid. Soovitame arvamust küsida ka vastuvõtvalt asutuselt.
Kas toetust saab taotleda mitmele projektile mitmes teadusasutuses?
Mitme taotluse esitamine on põhimõtteliselt võimalik, aga rahastatakse ainult ühte.
Millised on need põhjendatud juhud, kui hindamisnõukogu võib teha ettepaneku toetuse eraldamiseks ka vähem kui kaks aastat välisriigis töötanud teadlasele?
Põhjendatud juhuks loetakse täies mahus läbitud järeldoktorantuur, mis kestab vähem kui kaks aastat.
Taotluse võivad esitada ka teadlased, kes pole taotlusvooru lõpptähtajaks järeldoktorantuuri veel läbinud, kuid soovivad kohe pärast selle lõppu asuda tööle Eesti teadus- ja arendusasutuses. Sellisel juhul otsustab hindamisnõukogu, kas toetuse eraldamine on põhjendatud.
Kas on piiranguid, milliseid vahendeid saab kasutada toetuse omafinantseeringuks?
Omafinantseeringuks ei saa kasutada muude Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide eelarvet, ega neid vahendeid, mille puhul on öeldud, et neid ei või kasutada muude instrumentide omafinantseeringu katteks.
Mis on Nagoya protokoll?
Nagoya protokoll on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglasest ja erapooletust jaotamisest. Lisainfo on dokumendis “Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus”.
Samuti leiate kasulikku informatsiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/et/nagoya-protokoll
Mida tuleks taotluses kirjeldada projekti käigus tekkivate andmete haldamise osas?
Andmete haldamise all tuleks kirjeldada, kas ja millised andmed projekti käigus luuakse, töödeldakse või kogutakse; millist metodoloogiat ja standardeid seejuures rakendatakse; kas andmeid jagatakse või tehakse avalikuks ja millisel viisil; kuidas andmeid hoitakse projekti vältel ja säilitatakse pärast selle lõppemist.
Andmete haldamise selgituse koostamisel on heaks abivahendiks Tartu Ülikooli raamatukogu juhend, vt https://sisu.ut.ee/dmponline/avaleht.
Millised Eesti teadus- ja arendusasutused on positiivselt evalveeritud?
Nimekirja positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustest leiate siit.
Teadlase töötasu ja koormus
Millel ühikuhinnad põhinevad?
Ühikuhinnad on üle võetud personaalse uurimistoetuse toetuse määradest ning sisaldavad järgmisi komponente:
Eksperimentaalne projekt: 43 200 € otsesteks kuludeks, 10 800 € üldkuludeks aastas.
Mitte-eksperimentaalne projekt: 40 800 € otsesteks kuludeks, 10 200 € üldkuludeks aastas.
Ümberasumistoetus: 5 500 € – kaheaastase projekti kohta, 4000 € – alla kaheaastase projekti kohta (neile, kes pole 180 päeva jooksul enne taotlusvooru avamise kuupäeva elanud, õppinud või töötanud Eestis).
Kui palju võib/peab tagasipöörduvale teadlasele ühikuhinna alusel palka maksma?
Toetuse maksmine käib ühikuhinna alusel. Toetuse taotlemise juhend ei sätesta teadlase töötasu suurust. See peab olema kooskõlas vastuvõtva asutuse töötasustamise korraga. Ühikuhinna jagunemine toimub teadlase ja vastuvõtva asutuse kokkuleppe alusel.
Kas ühikuhindade alusel makstut saab auditeerida?
Ühikuhindade alusel makstud kulusid (järeldoktor ja tagasipöörduja) ei auditeerita ega kontrollita.
Kuidas tuleb ühikuhinna alusel makstud kulusid raamatupidamises kajastada?
Kulude eristamine raamatupidamises pole vajalik.
Milline peab olema teadlase koormus projektis?
Teadlasel on kohustus täita projekti tegevusi 100%. Teadlane peab projekti ajal töötama vastuvõtvas asutuses 1,0 töökoormusega, töö asukohaga Eestis.
Kuidas maksustatakse töötasu ja ümberasumistoetust?
Palgafond ja ümberasumistoetus sisaldavad Eesti seadustega kehtestatud makse.
Abiks on palga ja maksude kalkulaator:
Näide: Kui tööjõukulud kokku on aastas 27 000 eurot, siis:
- tööandja maksud moodustavad sellest 6821 eurot;
- brutopalk on 20 179 eurot;
- netopalk on 16 120 eurot.
Täpne maksumäär sõltub teie aastasest sissetulekust.
Projekti läbiviimine
Kas Mobilitas Pluss toetusele peab publitseerides viitama?
Jah, publitseerides Mobilitas Pluss projektile viitamine on kohustuslik, kui see pole toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel (nt ajakirja viitamispoliitika) piiratud. Lõpparuannetes võetakse arvesse vaid Mobilitas Plussile viidatud publikatsioone.Näiteid korrektsest viitamisest Mobiltas Pluss rahastusele:
- Uurimistööd on finantseerinud Euroopa Regionaalarengu Fond ning Mobilitas Pluss programm (grandi number).
- Funding was provided by the European Regional Development Fund and the programme Mobilitas Pluss (grant number).
- This work was supported by the European Regional Development Fund and the programme Mobilitas Pluss (grant number).
Kontakt: