ResTA 2020-2023

ResTA – teadus- ja arendustegevuse toetamine ressursside väärindamisel

Mis on tegevuse eesmärk?
Kes on tegevuse partnerid?
Millal saab toetust taotleda?
Millised on fookusteemad?
Maavarade valdkond
Puidu valdkond
Toidu valdkond
Taotlemise ja hindamise kord
Taotlusvormi näidis
Kuidas viidata?
Kontakt

ResTA projektid 

Taotlusvoor on lõppenud.

Eesti Teadusagentuur toetab strateegilist teadus- ja arendustegevust ResTA programmi raames vastavalt haridus- ja teadusministri  30.04.2020 käskkirjale nr. 1.1-2/20/99, mis sätestab tegevuse „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine “ toetuse andmise tingimused ja standardiseeritud ühikuhindade kasutamise.

ResTA kogueelarve on 10 821 810 eurot, millest 85% (9 198 538,50 eurot) kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Mis on tegevuse eesmärk?

ResTA programm toetab ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel, et soodustada neis valdkondades teadusrühmade võimekuse tõusu, valdkondlike spetsialistide pealekasvu ning arenduskoostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Sel moel suureneb sidusus teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel.

Tegevusi suunavad valdkondlikud ekspertkomisjonid, millesse kuuluvad ministeeriumide, valdkonna erialaliitude, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste esindajad.

Kes on tegevuse partnerid?

Taotleda saavad evalveeritud teadusasutused, kes on ResTA programmi partnerid:

    • Tartu Ülikool
    • Tallinna Tehnikaülikool
    • Eesti Maaülikool
  • Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
  • Biokompetentsikeskus BioCC

Millal saab toetust taotleda?

Taotlemine toimus Eesti Teadusinfosüsteemis 8. maist kuni 1. juunini 2020 kell 17.00. Täiendav taotlusvoor toimus 15. jaanuarist 25. jaanuarini kella 17ni 2021. Taotlemise tingimused on toodud „ResTA uurimisprojekti toetamise taotlemise ja hindamise tingimustes ja korras“ ning taotlusvormi näidises.

Millised on fookusteemad?

ResTA programmi uuringud hõlmavad valdkondi, milles Eestil on kõige paremad võimalused, kasutamaks efektiivsemalt olemasolevaid ressursse ning andmaks neile maksimaalset lisandväärtust. Need valdkonnad hõlmavad maapõueressursse, puitu ja toitu.

ResTA abil arendatavate valdkonnad jagunevad kitsamateks fookusteemadeks, millele aitasid ühises koostöös välja valida nii ministeeriumid, riigiasutused, erialaliidud, ettevõtted kui ülikoolid. Seejuures on ühised eesmärgid tooraine maksimaalse väärindamise võimaluste otsimine, kõrgeima majandusliku lisandväärtuse andmine ja toorainet säästvate ning keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt, luues ka ärilisi võimalusi nii uutele kui ka olemasolevatele ettevõtetele.

Eesti maapõueressurssidega seotud teadusuuringud

Maapõueressurssidega seotud TA tegevuse eesmärk on toetada kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsinguid, uuringuid ja kasutuselevõttu toetavaid teadusuuringuid.

Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele:

  1. Eesti karbifosforiidi kvaliteet ning omadused potentsiaalse fosfori toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad.
  2. Haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused.
  3. Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad.
  4. Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes.

Puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud

Tegevuse eesmärgiks on luua eeldused puidu paremaks väärindamiseks Eesti puidutööstuses, milleks on vajalik muutuse loomine nii kõrghariduses, teaduses kui ka ettevõtluses.

Toetatakse praktilisi teadusuuringuid, mis on suunatud eelkõige Eestis vähekasutatud puuliikide, madala kvaliteediga puidusortimentide ning puidutööstuse tootmisjääkide väärindamise uurimisele. Tegevuses rakendatakse puidu väärindamisel ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtteid jääkide ja kaassaaduste minimeerimiseks.

Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele:

1. Lignotselluloosi keemiline väärindamine ja pleegitatud keemilis-termilise puitmassi edasine väärindamine                  selleks, et

    1. pakkuda olulist asendust traditsioonilisele naftakeemiale, sh luua biolagunevaid pakkematerjale keemilise tselluloosi väärindamisega kasutades keskkonnasõbralikke solvente ja derivatiseerimist. Potentsiaalsed rakendused oleksid uudsed pakendimaterjalid toiduainetööstusele, mille kasutusomadusi ja biolagunevust on võimalik protsessi käigus muuta kasutaja- ja keskkonnasõbralikuks. Samuti on fookuses biopõhised tekstiilimaterjalid ja komposiitmaterjalid;
    2. selgitada välja võimalused pleegitatud keemilis-termilise puitmassi ning töötlemata sekundaarsete puitmassi voogude väärindamiseks. Ligniini eraldamine eri suuruste ja funktsionaalsustega lignaanide valmistamiseks. Kõrgväärtusliku ligniini eraldamine puidu jääkidest.

      2. Lignotselluloosi fraktsioonimine ning vaheproduktide keemiline ja biokeemiline väärindamine, sh:

    1. puidusuhkrute tööstusliku fermentatsiooni protsesside optimeerimine bioreaktorites, sünteetilise bioloogia meetodid kemikaalide ja valkude tootmiseks disainitud tööstuslike rakuvabrikute arendamiseks;
    2. lignotselluloosse biomassi keemiline konverteerimine uudseteks kõrge väärtusega kemikaalideks ja monomeerideks polümeeritööstusele; saadud bio-monomeeride polümeriseerimine ja kasutamine kõrgtehnoloogilistes rakendustes (kõrge temperatuuritaluvusega plast, uudsed värvid, pinnakatted, jne.);
    3. ligniini keemilise ja ensümaatilise väärindamise tehnoloogiad. Ligniinist ja sellest eraldatud fenoolsetest fragmentidest arendatakse välja erinevad tooted – materjalide sünteesiks kasutatavad algühendid, vaigud, liimid, õlid, plastikud, ehitusmaterjalid jne.

3. Vähekasutatud puuliikide ja madala kvaliteediga puidusortimentide ning tootmisjääkide termokeemiline                       väärindamine, sh:

    1. termokeemiliste väärindamis- ja biorafineerimistehnoloogiate arendamine ja optimeerimine teise ja kolmanda põlvkonna biokemikaalide tootmiseks lignotselluloossest materjalist; sh jääk-biomassi ja tootmisprotsessis tekkinud kõrvalsaaduste kasutusvõimaluste uurimine lähtudes ringmajanduse põhimõtetest;
    2. puidutööstuse jääkide gasifitseerimise ja gaasfermentatsioonil kemikaalide tootmine.

Toidutoorme komponentideks lahutamise ja väärindamise alased teadusuuringud

Tegevuse raames toetatavate teadusuuringute eesmärk on uute teadmiste saamine toiduohutuse- ja kvaliteedi tagamiseks ning taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide väärindamiseks, samuti uudsete toidutehnoloogiate arendamise meetodite rakendamisvõimaluste kindlaks tegemine.

Uurimisprojektid keskenduvad järgmistele fookusteemadele:

  1. Toidu mikroobsete, biokeemiliste ja keemiliste ohutuse, kvaliteedi ja säilimisaegade mõjutegurite kompleksne kaardistamine ja kaasaegsete seiresüsteemide loomine, sh:
    1. kaasaegse, interdistsiplinaarse kuluefektiivse toiduohutuse ja toidu kvaliteedi seireprogrammi disainimine toidutööstustele;
    2. toidu säilivusaja pikendamine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine.

2. Toidu- ja toidutoorme komponentide innovaatiline väärindamine, sh:

    1. suure läbilaskevõimega kaasaegsete uurimismeetodite (oomikameetodid, mikrokalorimeetria jms) kasutamisel põhinev uudsete toidutehnoloogiate arendamise metoodiline platvorm;
    2. tahke faasi fermentatsiooniprotsessid toidu väärindamisel;
    3. teravilja ja piima väärindamine;
    4. unikaalsete bakterite kasutamine toidu väärindamisel.

3. Taimsete ja/või loomsete kõrvalsaaduste vähendamine ja väärindamine, sh:

    1. taimsete kõrvalsaaduste bioaktiivsete komponentide kasutamine loomsete toiduainete säilivuse ja tervislikkuse suurendamiseks või loomsete toitude väärindamiseks;
    2. hapu vadaku väärindamine kõrge lisandväärtusega funktsionaalseteks toidutoodeteks;
    3. antinutrientide ja kiudainete rolli uurimine uudsetes toitudes ja toiduainetes ning nende kasutamise optimeerimine toidutehnoloogiates võimaldades sealhulgas ka toidujäätmete optimaalsemat kasutamist ja lisandväärtuse loomist.

Kuidas viidata?

Palume publikatsioonides viidata ResTA programmile kui see pole taotlejast sõltumatutel asjaoludel (nt ajakirja viitamispoliitika) piiratud. Vahe- ja lõpparuannetes saame arvestada vaid vastavalt viidatud publikatsioone.

Korrektne viide ResTA programmile:

This study was supported by ERDF and Estonian Research Council via project RESTAxx

Kontakt:

Indrek Kõre
konsultant (Mobilitas Pluss, ressursside väärindamise programm)
indrek.kore@etag.ee
5856 9698