Tegevus 5. Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse pikaajalise arengukava väljatöötamine (ARENGUKAVA)
Projekti kogumaksumus: 88 066 €, sellest toetus 44 033 €
Projekti kestus: 01.11.2013 ̶ 31.01.2015 (15 kuud)
Juhtpartner: Eesti Teaduste Akadeemia
Vastutav täitja: Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär Margus Lopp
Projekti meeskond koosnes Teaduste Akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu alalise komisjoni (ATSAK) liikmetest, projektijuhist, analüütikust ja assistendist. Lisaks kaasati teemaga seotud ministeeriumide ja riigiasutuste ametnikke ja spetsiifilisi teemasid süvitsi tundvaid eksperte nii Eestist kui ka välismaalt.
Eesmärk
Tervishoiu teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka T&A) poliitika strateegiliste aluste väljatöötamine eri pooli kaasava protsessina.
Mida tehti?
Projekt koosnes kolmest osast.
Esimeses ehk ettevalmistavas etapis komplekteeriti projekti meeskond ning moodustati juhtkomitee, kuhu kuulusid nii tervise- kui ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise eest vastutavate ministeeriumide (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium) ning rakendusasutuste (Eesti Haigekassa, Eesti Teadusagentuur SA, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Arengufond) kõrgema taseme ametnikud, peale selle riigi erinevaid poliitikaid koordineeriva Riigikantselei esindaja. Tehti kindlaks olulised huvipooled (asutused ja ettevõtted, arvamusliidrid ja eksperdid jt) ning koostati nende kaasamise kava nii sisulises kui ka ajalises plaanis. Tulemuseks oli üle 300 inimese andmeid hõlmav nimekiri, mis võeti aluseks nii teemapõhistele kui ka kõiki huvipooli hõlmavatele kaasamistele (fookusgrupid, foorumid jms).
Projektile sobiva lähenemise ja metoodika leidmiseks töötati läbi teiste riikide strateegiadokumendid ning rahvusvaheliste organisatsioonide käsitlused. Läbitöötatud materjali ja huvipoolte ootuste täpsustamisel (intervjuud, ATSAKi ja juhtgrupi ühised koosolekud) saadud sisendi põhjal pandi kirja strateegia raam. Ettevalmistavate tegevuste lõpus korraldati laiemale ringkonnale mõeldud avaüritus projekti tutvustamiseks ning koostati pressiteade ja arvamusartikkel ootuste tekitamiseks ja juhtimiseks. Avaürituse ühe osana korraldati ankeetküsitlus, millele 100 osalejast vastas 44. Avaürituse järel oli projekti veebis võimalus strateegia vajaduste kohta arvamust avaldada ning võtmeteemasid välja pakkuda. Seda võimalust kasutas 16 inimest. Niimoodi saadi lisaandmeid strateegia vajalikkuse ja võtmeteemade kohta. Arengukava koostamisega seotud info ja materjalide operatiivseks jagamiseks ning avalikkuse teavitamiseks loodi projekti veebileht.
Projekti teises etapis töötati läbi olemasolevad uuringud ja andmestikud ning tehti kindlaks lisauuringute ning projektiväliste uuringupartnerite ja ekspertide kaasamise vajadus. Korraldati vajalikke uuringuid ja arutelusid eri teemadel. Näiteks tehti tervisega seotud T&A&I finantseerimise analüüs aastate 2007–2013 kohta, kogudes selleks vajalikke andmeid teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastavatelt asutustelt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur SA, SA Archimedes, Eesti Arengufond). Algandmete põhjal koostatud analüüsi tööversiooni arutati ministeeriumide ja rahastamisagentuuride spetsialistidega. Saadud tagasiside põhjal täiendati tööversiooni ning edastati teadus- ja arendustegevuse ekspertidele arvamuse avaldamiseks.
Kolmandas etapis peeti temaatilised arutelud, sealhulgas koostöös teiste asutustega.
• Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga korraldati 01.04.2014 töötuba teemal «Riik kui tark tellija». Arutati seda, kas ja kuidas saaks riik tervise- ja sotsiaalvaldkonnas targa tellijana käitudes innovatsioonile hoogu juurde anda. Osalejaid oli 33.
• 27.05.2014 toimus töötuba teemal «Arst teaduses ja innovatsioonis». Arutati, kuidas võimestada arstkonda ja teisi tervishoius töötavaid spetsialiste (õdesid, tervishoiutehnolooge) teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks. Osalejaid oli 13.
• Koostöös PRAXISe ekspertidega korraldati 30.05.2014 töötuba teemal «Eesti tervishoiu programmi õppetunnid». Tutvustati Eesti T&A&I poliitika ainsa just tervishoiu vajadustele suunatud riikliku T&A programmi rakendamise tulemusi ja arutati selle kavandamisel ning rakendamisel saadud kogemusi. Osalejaid oli 27.
• 17.06.2014 korraldati töötuba teemal «Registrid ja andmekogud». Otsiti vastust küsimusele, milliseid registreid ja andmekogusid on arstide ja teadlaste seisukohast vaja ning kuidas neid terviksüsteemina kõige optimaalsemalt üles ehitada. Osalejaid 13.
• Koostöös riikliku e-tervise strateegia meeskonnaga korraldati 21.08.2014 töötuba teemal «Tervishoiu tulevikku mõjutavad trendid ja nende tähendus». Arutati tervishoidu järgmise kümne aasta perspektiivis kõige enam mõjutavaid suundumusi ja nende tähendust Eestile, sh T&A&I-le. Osalejaid oli 12.
• Koostöös Arengufondi, teaduspargiga Tehnopol ja Tartu Ülikooli Ideelaboriga korraldati 21.08.2014 töötuba teemal «Tervise valdkonna innovaatiliste ettevõtete takistused ja võimalikud lahendused». Selgitati välja takistused uute tervisetehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja juurutamisel ning pakuti välja võimalikke lahendusi ja eestvedajad takistuste kõrvaldamiseks. Osalejaid oli 27.
• Koostöös Ravimitootjate Liiduga korraldati 03.09.2014 töötuba teemal «Mida teha, et kliinilised ravimiuuringud Eestis areneksid?» Töötuba oli strateegiaprotsessis võimaluseks katsetada kliiniliste uuringute arutelust koorunud ettepanekute asjakohasust ja nende edasiarendusi kliiniliste ravimiuuringute kontekstis.
Sotsiaalministeeriumi T&A&I poliitika võimekuse tõstmiseks töötati välja poliitika meistriklasside kontseptsioon – ürituste sari, mille eesmärk oli tõsta tervisepoliitika kujundajate võimekust oma valitsemisalas T&A&I poliitikat edendada. See hõlmas T&A&I poliitika ekspertide ja tervisepoliitika kujundajate vahelist avatud ja mitteformaalset arutelu, kus igal kohtumisel käsitleti mõnd spetsiifilist poliitika kujundamise ja juhtimisega seotud teemat.
Strateegiaprotsessi eri etappide käigus kogutud informatsiooni (intervjuud, kohtumised, koosolekud ja avaüritus) põhjal tehti sünteesanalüüs ning tulemused koondati sünteesidokumenti, millest sai sisemine töödokument strateegia koostamise edasises käigus. Sünteesidokumenti ja selle põhjal tehtud olulisemaid järeldusi arutati strateegia juhtgrupi ning ATSAKi ühisistungil.
Sünteesidokumenti aluseks võttes koostati strateegiadokument, mille tööversiooni tutvustati üldsusele 16.01.2015 üritusel «Tervise teaduse ja innovatsiooni strateegia foorum». Saadud tagasisidet arutati juhtgrupis ning ATSAKis ja tehti vajalikud täiendused. Toimetatud ja kujundatud strateegiadokumendi lõppversioon, Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 «Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse», avaldati 30.01.2015. Avaldamisele järgnesid kohtumised strateegia tutvustamiseks (Riigikantseleis, Sotsiaalministeeriumis, Tervise Arengu Instituudis).
Tulemus
• Loodi tervishoiu T&A huvipooli ühendav info-ja koostöövõrgustik, mis haarab kolme asjassepuutuva valdkonna – T&A, tervishoid, ettevõtlus – poliitikakujundajaid ja praktikuid.
• Strateegiaprotsessi tulemusena tõusis Sotsiaalministeeriumi võimekus tervishoiu T&A poliitikat korraldada.
• Valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 «Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse».
Kogu projekti info ja koostatud dokumendid on kuni 31.01.2016 kättesaadavad projekti koduleheküljel, edaspidi valikuliselt Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel.
Kokkuvõte ja soovitused jätkutegevusteks
Huvipooli kaasava protsessi tulemusena valmis dokument «Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 «Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse»». Strateegia koondab poolte ühist arusaama sellest, kuidas saavad teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon senisest tõhusamalt toetada Eesti tervisesüsteemi eesmärke. Strateegia on tervise valdkonna eest vastutavale Sotsiaalministeeriumile aastatel 2015–2020 aluseks T&A ja innovatsiooni korraldamisel ja finantseerimisel.
Strateegia koostamine oli Teaduste Akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu alalise komisjoni (ATSAK) jaoks väga oluline projekt. Alalise komisjonina jätkab ATSAK tervishoiu teaduse- ja arendustegevusega seotud teemade käsitlemist ning aitab eksperditeadmisega kaasa strateegia rakendamisele. Projekti jätkusuutlikkuse vahetuks indikaatoriks võib pidada seda, kas ning kuidas tellija ja omanik ehk Sotsiaalministeerium seda strateegiat ellu viib. Projekti mõju indikaatoriks on see, kas strateegias kavandatud tegevused tervikuna ellu viidult käivitavad arengu soovitud suunas – teaduse ja innovatsiooni muutumise tervishoius igapäevaseks.