PUT taotlusvoor 2025

NB! Enne KKK-ga tutvumist lugege läbi grantide tingimused ja korrad ning taotluste hindamise juhendid. Taotluste menetlemine ja hindamine toimub ETAG-i juhatuse käskkirjaga kinnitatud kordade alusel. KKK lehel on toodud vaid kõige sagedamini esitatud küsimused. Vajadusel täiendatakse KKK-d taotlusvooru kestel.

> Mis on eelmise taotlusvooruga võrreldes muutunud?
> Taotlejaks kvalifitseerumine
> Taotluse koostamine
> Isikkoosseisu puudutavad küsimused
> Eelarvet puudutavad küsimused
> Taotluste hindamine

NB! Palun veenduge, et
• taotleja ja kõik isikud, keda on plaanis taotluses märkida, vastavad tingimustele;
• taotleja ja põhitäitjate taotluses kinnitatud CV-d ETIS-es oleksid aktuaalsed ja sisaldaksid vajalikku infot;
• taotletava grandimahu nõuded on täidetud;
• rühmagrandi taotlemisel on täidetud rühma koosseisule seatud nõuded.

 

> Mis on eelmise taotlusvooruga võrreldes muutunud?

• Rühma- või stardiprojekti vastutav täitja on projekti perioodil kohustatud asutuses töötama vähemalt töökoormusega 0,8 (varem oli nõutud 1,0 koormusega töötamine).
• Kõik rühma- või stardiprojekti täitmises osalevad isikud peavad projektis osalemise perioodil töötama või õppima positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutustes.
• Stardiprojekti isikkoosseisu saab kaasata ka teistes positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavaid või õppivaid isikuid (varem sai kaasata isikuid vaid vastutava täitjaga samast asutusest).
• Doktorant võib samaaegselt olla nii rühmaprojekti täitja kui ka stardiprojekti põhitäitja, kui tema juhendaja on ühes neist projektidest vastutav täitja või põhitäitja.
• Stardigrandi taotleja on doktorikraadi omandanud 2-10 aastat enne projekti algusaega (01.01.2026). Doktorikraadi saamine peab olema vahemikus 01.01.2016-01.01.2024 (periood pikeneb teadustööst eemaloleku perioodi võrra).
• Stardigrandi taotlemisel ei ole teadusmobiilsus üheks kvalifitseerumistingimuseks (vt ka küsimust “Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?”).
• Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna taotlusi hinnatakse 3 eksperdikomisjonis (varem oli komisjone 4).

 

> Taotlejaks kvalifitseerumine

• Kui olen doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud välisriigis, kas pean seda kuidagi tõendama?
  Jah, selleks peaks valmis olema. ETAG-il on õigus menetluse käigus taotlejalt ja asutuselt täiendavat informatsiooni küsida. Kui doktorikraad on omandatud välisriigis, võime paluda Teil esitada Eesti ENIC/NARIC keskuse kinnituse, et Teie kraad on vastavuses doktorikraadiga Eesti haridussüsteemis.

 

• Kuidas arvestada, kas minu doktorikraadi omistamise kuupäevaga kvalifitseerub stardigranti taotlema?
  2025. aastal saavad stardigranti taotleda need teadlased, kellele on doktorikraad antud ajavahemikul 1. jaanuar 2016 – 1. jaanuar 2024. Kraadi omandamise kuupäevaks on asutuse poolt väljastatud dokumendis märgitud kuupäev (mitte doktoritöö kaitsmise kuupäev).
  Kui taotleja on olnud pärast esmakordse doktorikraadi saamist teadustööst eemal, nt viibinud ema- või vanemapuhkusel, kaitseväeteenistuses või on esinenud muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudesse ümardatuna suurema kuude arvuni.
  NB! Vt ka küsimust “Mis läheb arvesse teadustööst eemalolekuna?”.

 

• Kas stardigrandi taotlemise tingimuseks on eelnev teadustöö kogemus välismaal?
  Stardigrandi taotlemisel ei ole teadusmobiilsus enam kvalifitseerimistingimus, vaid see on üks hinnatav aspekt, mida arvestatakse taotleja kompetentsi hindamisel, kui see on asjakohane. Palun tutvuge ka hindamisjuhendi 3. kriteeriumi selgitustega.

 

• Kas käimasoleva ETAG-i rahastatud grandiprojekti vastutav täitja võib taotleda granti?
  2025. aastal ei või granti taotleda isik, kelle juhitav ETAG-i rahastusega grandiprojekt (PRG, PSG, PUTJD ja SJD) kestab 2026. aastal.
  NB! 2025. aasta taotlusvoorus suure rühmagrandi taotlemiseks ei tohi taotleja aastatel 2024-2025 olla osalenud (põhi)täitjatena üheski ETAG-i rahastatud PRG või PSG projektis, mis kestab 2026. aastal. Sama kehtib suure rühmagrandi taotlusesse märgitavate põhitäitjate puhul.
  NB! Käimasoleva KOHTO vastutav täitja võib taotlema tulla.

 

• Kas käimasoleva ETAG-i rahastatud grandiprojekti põhitäitja või täitja võib taotleda granti?
  Rühmaprojekti põhitäitja ja ei saa tulla taotlema oma rühmagranti, kui tema osalusperiood selles käimasolevas rühmaprojektis kestab taotlusaastale järgneval ehk 2026. aastal. Küll aga võib ta taotleda oma stardigranti. Rühmagrandi täitjad rühmagranti taotleda ei saa, sest neil pole (veel) doktorikraadi. Doktorant, kes on käimasolevas rühmagrandi täitja või stardigrandis põhitäitja saab taotleda järeldoktorigranti eeldusel, et ta kaitseb doktorikraadi 1. jaanuariks 2026. Stardiprojekti doktorikraadiga põhitäitja ei saa taotleda rühmagranti, kui tema osalusperiood käimasolevas stardiprojektis kestab 2026. aastal. Küll aga võib ta taotleda järeldoktorigranti või oma stardigranti.
  NB! Suure rühmagrandi taotleja ja taotlusesse märgitavad põhitäitjad ei tohi taotlemise aastal ega sellele eelneval aastal (s.o aastatel 2024-2025) olla osalenud (põhi)täitjana üheski ETAG-i rahastatud PRG või PSG projektis, mis kestab taotlemisele järgneval ehk 2026. aastal.

 

• Mis on kvalifitseerumislävend?
  Kvalifitseerumislävend on hinne „hea“ (’Good’, 3).
  NB! Taotluse hinde jäämine alla 80% maksimaalsest punktisummast ei ole piiranguks uuesti taotlema tulemisel. Piirangu kehtestamisel vaadatakse üksikute kriteeriumite hindeid.

 

• Kellele kehtivad selle aasta taotlusvoorus rühmagrandi taotlemisel eelmiste taotlusvoorude tõttu piirangud?
  Rühmagranti ei tohi taotlema tulla isikud,
  • kelle PRG või PSG taotlus on 2023. aasta ja 2024. aasta taotlusvoorudes (kaks aastat järjest) saanud ühes kriteeriumis madalama hinde kui “Good” (3);
  • kelle PRG või PSG taotlus sai 2024. aasta taotlusvoorus vähemalt kahes kriteeriumis madalama hinde kui “Good” (3);
  • vt lisaks PRG tingimuste ja korra punkti 4.3.

 

• Kellele kehtivad selle aasta taotlusvoorus stardigrandi taotlemisel eelmiste taotlusvoorude tõttu piirangud?

Stardigranti ei tohi taotlema tulla isikud,
• kelle PUTJD, PSG või PRG taotlus on 2023. aasta ja 2024. aasta taotlusvoorudes (kaks aastat järjest) saanud ühes kriteeriumis madalama hinde kui “Good” (3);
• kelle PUTJD, PSG või PRG taotlus sai 2024. aasta taotlusvoorus vähemalt kahes kriteeriumis madalama hinde kui “Good” (3);
• vt lisaks PSG tingimuste ja korra punkti 4.4.

 

• Kas vanemapuhkusel olev teadlane võib taotleda uurimistoetust?
  Jah, võib taotleda eeldusel, et ta on valmis projektiga 2026. aastal alustama.

 

• Kas taotleja peab juba taotlemise ajal positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuses töötama?

Ei pea. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal asutusega töölepingut, siis kinnitavad taotleja ja asutus taotluse esitamisega, et juhul, kui taotlus rahuldatakse, sõlmib asutus taotlejaga projekti perioodiks töölepingu vähemalt 0,8 koormusega ja töö asukohaga Eestis.

 

• Mis läheb arvesse teadustööst eemalolekuna?
  Eemalolekuna arvestatakse perioodi pärast taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist, mil taotleja on olnud mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui 0,5. Näiteks seetõttu, et:
  · on olnud kaitseväeteenistuses,
  · on olnud vanemapuhkusel,
  · on kasvatanud kuni 3-aastast last,
  · esinesid muud erakorralised asjaolud, nt raske haigus.

Selleks, et teadustööst eemaloldud perioodi võrra pikendada stardigrandi taotlemiseks lubatud doktorikraadi omandamisest möödunud maksimaalset 10 aasta perioodi, peab eemalolek olema toimunud pärast 1. jaanuari 2016 ja enne taotluse esitamist (s.t etteulatuvat, alles kavandatavat perioodi eemalolekuna käsitleda ei saa).
Selleks, et teadustööst eemaloldud perioodi võrra pikendada taotluses esitatava bibliomeetria perioodi, peab eemalolek olema toimunud pärast 1. jaanuari 2015 ja enne taotluse esitamist.

 

> Taotluse koostamine

• Mis keeles taotlus koostatakse?
  Taotlus koostatakse inglise keeles, sest taotlusi hindavad rahvusvahelised eksperdikomisjonid.

 

• Miks peab taotlusesse kirjutama nii eesti- kui ingliskeelse kokkuvõtte?
  Taotluse üldinfo sakil (Application) peab esitama nii eesti- kui ingliskeelse abstrakti-stiilis kokkuvõtte (Summary in Estonian, Summary in English), mis oleks ühest küljest arusaadav erialavälistele huvilistele ja teisalt informatiivne välisekspertidele, kes taotlust hindavad. Abstrakti kasutatakse ka potentsiaalsetele hindajatele taotluse tutvustamiseks ning kui taotlus rahuldatakse, tehakse kokkuvõtted ETIS-es avalikuks.

 

• Kuidas lisada taotlusesse isikuid, kellel ei ole ETIS-e kontot?
  Projekti isikkoosseisu saab lisada ainult neid inimesi, kellel on ETIS-e kasutajakonto. Näiteks juhul, kui on soov lisada rühma koosseisu tudeng või välisteadlane, kellel veel ETIS-e kontot ei ole, peab ta endale ETIS-e kontot taotlema (https://www.etis.ee/create_account).
  Isikul, keda soovite projekti kaasata koostööpartnerina, ei pea ETIS-e kontot olema.

 

• Kas taotluses on piiranguid, millise perioodi teadustulemusi võib esitada?
  Taotluses tuleb esitada andmed taotleja viimase kümne aasta teadustöö kohta (st 2025. aasta taotlusvoorus andmed alates 2015. aastast).
  Kui taotleja on taotlusesse märkinud perioodi(d), mil ta pärast doktorikraadi omandamist viimase 10 aasta jooksul oli mõjuvatel põhjustel olnud teadustööst eemal (vt küsimus „Mis läheb arvesse teadustööst eemalolekuna“), pikeneb ka ajavahemik, mille teadustulemusi võib taotluses esitada (vt kodulehelt „Juhis seoses bibliomeetriliste taustaandmetega“).

 

• Kas veel ilmumata publikatsiooni saab taotluses esitada?
  Teadustulemuste hulka saab lisada ka artikleid, mis on taotluse esitamise hetkeks veel ilmumata, aga juba kirjastuse poolt eelretsenseeritud ja avaldamiseks aktsepteeritud. Sellisel juhul tuleb ETIS-es publikatsiooni kirjele kindlasti lisada aktsepteeritud artikli viimane versioon ja lisainfo sakile kirjastuselt saadud kiri, mis artikli aktsepteerimist kinnitab.
  NB! Kirjastuse poolt aktsepteerimata käsikirjad ja pärast taotluse esitamist aktsepteeritud käsikirjad või ilmunud artiklid arvesse ei lähe. Juhul kui taotlusele on siiski selliseid käsikirju lisatud, palub ETAG need tehnilise kontrolli käigus taotlusest eemaldada.

 

• Milliseid lisafaile võib taotluse sakile Justification lisada?
  Taotlusvormi põhjenduse sakil on eraldi failidena lubatud lisada vaid järgnevat:
  1) põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu;
  2) põhjendust illustreerivad joonised ja pildid (lubatud on lisada üks .pdf-fail, mis on maksimaalselt 5 lk pikk ning sisaldab vaid neid jooniseid ja/või pilte, mis on vajalikud põhjenduse illustreerimiseks ning on tekstis korrektselt viidatud).
  3) tööplaan aastate lõikes (nt Gantti diagrammina);
  4) riskihaldusplaan: riskide hindamine, maandamismeetmed ja varuplaan.
  Põhjendusele lisatud failid (v.a riskihaldusplaan) ei tohi sisaldada kirjeldavat või selgitavat teksti, mille jaoks on olemas koht taotluse teistes osades. Täiendav info, nt uurimismeetodid, infrastruktuuri kirjeldus jmt tuleb mahutada taotluse vastavasse osasse, vajadusel viidates lisatud failis sisalduvale joonisele/pildile.
  Igal lisatud joonisel ja pildil peab olema inglisekeelne pealkiri ja selgitus, millise taotluses esitatud väitega see seotud on. Palun järgige lisamaterjalide vormistamisel samu tavasid nagu teadusartikli koostamisel.
  NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadab ETAG taotluse tehnilise kontrolli käigus tagasi selliste materjalide eemaldamiseks või erandjuhul parandamiseks.

 

• Kas koostööd tõendavate kinnituskirjade lisamine on kohustuslik?
  Kinnituskirjade lisamine ei ole kohustuslik, s.t ETAG ei tagasta taotlust tehnilise kontrolli käigus selleks, et plaanitavat koostööd tõendavad kinnituskirjad lisaksite. Küll aga võivad kinnituskirjade olemasolu ja sisu arvesse võtta taotlust hindavad eksperdid. Koostööd kinnitavad materjalid on soovituslik lisada nt uue või projekti seisukohalt väga olulise tähtsusega koostöö puhul. Taotlusest peaks nähtuma, et koostöö on hästi läbi mõeldud.
  NB! ETAG-i poolest on koostöö tõendamiseks aktsepteeritavad .pdf-vormingus tekstidokumendid, aga ka nt väljavõtted/kuvatõmmised formaalsetest meilivestlustest.

 

• Kui detailseid selgitusi eetikat puudutaval taotluse sakil oodatakse? Kui ei kasuta ära kogu tähemärkide mahtu, kas see võib osutuda hindamisel puuduseks?

Detailsus on oluline ja aitab eksperdikomisjonil otsustada, kas küsida täiendavaid selgitusi või kas projekt vajab täiendavaid lisatingimusi. Hindamisel siiski tähemärkide mahtu arvesse ei võeta. Kui eksperdi hinnangul on oluline info puudu, on eksperdikomisjonil võimalik taotlejalt täiendavaid selgitusi küsida. Eetikat puudutavates küsimustes on ETAG-is kontaktisikuks Marten Juurik (marten.juurik@etag.ee).

 

• Mida tuleb kirjutada uurimisprojekti olulisuse ja potentsiaalse mõju kohta?
  Selle kohta, mida antud punktis hinnatakse, leiate infot vastava granditüübi (stardi- või rühmagrandi) hindamisjuhendist ETAG-i kodulehel.

 

• Mida on võimalik lisada taotluses „Lisainfo“ sakile?
  Taotlusega seotud administratiivset informatsiooni (tõendid, kinnituskirjad, projekti hilisema algusaja taotlus, suure grandimahu taotlemisel eelarve abivahend inglise keeles (võib jääda .xlsx-vormingusse, ei pea .pdf-iks eksportima).
  NB! „Lisainfo“ sakile ei tohi lisada dokumente, mis sisaldavad projekti kirjeldavat või selgitavat teksti või mille jaoks on ette nähtud koht taotluse teistes osades. Samuti palume “Lisainfo” sakile mitte lisada CV-sid ega eetikakomitee lubasid.
  NB! Kui lisatud materjalid ei vasta nõuetele, saadab ETAG taotluse tehnilise kontrolli käigus selliste materjalide eemaldamiseks tagasi.

 

• Kas juba esitatud taotlust on võimalik hiljem parandada ja/või täiendada?
  Taotlusvooru ajal saab ETAG juba esitatud taotluse põhjendatud juhtudel parandamiseks avada, kui taotleja selleks soovi avaldab. Pärast taotlusvooru lõppu loetakse taotlus esitatuks ja taotluses enam sisulisi parandusi, muudatusi ega täiendusi teha ei saa. ETAG-is läbib taotlus enne hindamisele saatmist nn tehnilise kontrolli (taotluse vormistuslike nõuete täitmise, ilmsete faktiliste eksituste, nagu nt vale aastaarv jmt osas), mille käigus võib ETAG taotluse parandamiseks tagasi saata.
  NB! Parandamiseks tagasi saadetud taotluses võib teha vaid neid muudatusi, millele ETAG on tähelepanu juhtinud. Teiste muudatuste korral või juhul, kui palutud parandused ei ole tehtud tähtajaks, on ETAG-il õigus taotlus lõplikult tagasi lükata.

 

> Isikkoosseisu puudutavad küsimused

• Keda võib märkida stardi- ja rühmagrandi taotluses täitjateks?
  Stardi- ja rühmagrandi taotluses võib täitjateks märkida ilma doktorikraadita isikuid, kes töötavad või õpivad projekti täitmise ajal positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuses. Täitjateks ei saa märkida doktorikraadiga isikuid ja stardigrandi puhul doktorante.

 

• Kas käimasoleva PRG või PSG põhitäitja või täitja võib olla märgitud PRG või PSG taotluse isikkooseisu?
  Käimasoleva stardi- või rühmaprojekti põhitäitja võib olla taotlusesse märgitud ainult selliselt, et taotluses märgitud osalusperiood ei kattu käimasolevas projektis osalemise perioodiga.
  Täitja võib osaleda täitjana mitmes projektis ja/või taotluses ka nii, et osalusperioodid kattuvad.
  Käimasolevas projektis osalev doktorant võib osalusega kattuval perioodil olla märgitud ka uue projekti taotlusesse, kui tema juhendaja on käimasolevas või taotletavas projektis vastutav täitja või põhitäitja.
  NB! Suure rühmagrandi taotleja ja taotlusesse märgitavad põhitäitjad ei tohi taotlemise aastal ega sellele eelneval aastal (s.o aastatel 2024-2025) olla osalenud (põhi)täitjana üheski ETAG-i rahastatud PRG või PSG projektis, mis kestab taotlemisele järgneval aastal.

 

• Mitmes taotluses võib sama isik märgitud olla?
  Põhitäitja saab mitmes granditaotluses olla märgitud ainult sel juhul, kui tema osalusperioodid eri projektides ei kattu (nt ühes taotluses on isik märgitud osalema põhitäitjana perioodil 01.01.2026 - 31.12.2027 ja teises 01.01.2028 - 31.12.2030). Täitja rollis võib olla sama isik märgitud ka mitmes taotluses samaaegselt.
  Doktorant võib samaaegselt olla nii rühmaprojekti täitja kui stardiprojekti põhitäitja, kui tema juhendaja on ühes neist projektidest vastutav täitja või põhitäitja.

 

• Kas põhitäitjate ja täitjate arvule on seatud ka mingi ülempiir?
  Ei, (põhi)täitjatele mingit arvulist ülempiiri ei ole, kuniks neil kõigil on projekti raames ülesanded ja/või nende töö on projektiga seotud. Küll aga on nii väiksele kui suurele rühmagrandile ning suurele stardigrandile põhitäitjate alampiir.

 

• Kas selleks, et saada kokku suure grandimahu nõuetele vastav (nt rühmagrandi puhul asutuses vähemalt 0,5 koormusega töötav) põhitäitja, on lubatud liita kahe erineva isiku väiksemad töökoormused?
  Ei, nõutud töökoormuse peab katma üks isik.

 

• Kas stardiprojektis peab olema rühm või võib projekti ellu viia ka üksinda?
  Väikese mahuga stardiprojekti võib taotleda ka vastutav täitja üksinda, rühma loomine ei ole kohustuslik. Stardigrandi suure mahu korral peab aga projektis kogu projekti perioodil lisaks vastutavale täitjale osalema vähemalt üks põhitäitja, kes töötab projekti täitmise ajal positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,2 koormusega.

 

• Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kas võib ta taotluses märkida täitjana?
  Ei, doktorant peab stardiprojektis olema märgitud põhitäitjana.

 

• Kui stardiprojekti soovitakse kaasata doktorandina noort teadlast, kes pole taotlemise hetkel veel jõudnud doktorantuuri sisse astuda, kas võib ta taotluses märkida juba põhitäitjana?
  Ei, doktorantuuri astuda plaaniva isiku võib esialgu lisada vaid täitjaks, kuna arvestatakse taotluse esitamise hetkel kehtivad andmeid.

 

• Kui rühmaprojekti soovitakse kaasata doktoriõppe üliõpilast, kes varsti kaitseb oma doktoritöö, kas võib ta taotluses juba põhitäitjaks märkida?
  Ei, rühmagrandi taotluses saab põhitäitjaks märkida ainult neid isikuid, kellel juba taotlemise hetkel on doktorikraad, seega hetkel veel doktorandi staatuses olevad isikud tuleb esialgu märkida täitjateks. Taotluses võib küll selgitada, et need isikud on plaanis pärast kraadi omandamist kaasata projekti põhitäitjatena, kuid taotluses neid veel põhitäitja nõuetele vastavana ei arvestata.

 

• Kui olulised on taotleja ja põhitäitjate ETIS-e CV-d taotluse hindamisel?
  Taotleja ja projekti põhitäitja(te) CV-st saavad eksperdid hindamiseks täiendavat infot (nt senise teadustöö kogemuse kohta, publikatsioonide loend jms). Taotlusele on oluline lisada nii vastutava täitja kui kõigi põhitäitjate korrektsed ja ajakohased CV-d, et oleks võimalik hinnata nende kvalifikatsiooni vastavust taotluses kirjeldatud rolli ja ülesannete täitmiseks. ETIS-es taotlusele lisatud vananenud või ebapiisavate andmetega CV võib hindamistulemust negatiivselt mõjutada.

NB! Kõik põhitäitjad peavad ETIS-es oma taotlusesse lisatava CV kinnitama, enne taotlust esitada ei saa.

 

• Kes on välised koostööpartnerid (Staff -> External partners)?
  Lisaks projekti rühma kuuluvatele isikutele saab projekti tegevustesse partneritena kaasata rühmaväliseid isikuid (doktorikraadiga või ilma). Väliseks koostööpartneriks sobib märkida näiteks isiku, kes küll lööb kaasa projekti tegevustes, kuid ei vasta põhitäitjale või täitjale seatud nõuetele (nt ei tööta ega õpi ta projekti ajal positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutuses või ei saa projekti vahenditest töötasu), panustab projekti ühekordselt või kaudselt (nt konsultandina).
  Koostööpartnerid ei lähe küll uurimisrühma liikmetena arvesse (ei kuulu isikkoosseisu põhitäitjate ega täitjatena), kuid taotluste hindamisel arvestatakse ka nende kompetentsi, mida saate taotluse vastavas lahtris kommenteerida. Koostööpartnerile saab teenuste sisseostmise lepingute (käsundus- või töövõtulepingu) alusel grandist tasu maksta. Need tasud kuuluvad projekti teadustöö kulude hulka.
  NB! Vaata ka küsimust „Kas koostööd tõendavate kinnituskirjade lisamine on kohustuslik?“.

 

• Kas taotluses tuleb märkida rühma liikmete töökoormus taotletavas projektis või asutuses?
  Taotluses on kohustuslik välja tuua rühma liikmete planeeritavad töökoormused asutuses, sest sellele on ETAG-i poolt kindlad nõuded* seatud ja nende täitmises peab olema ETAG-il võimalus veenduda. Tervitatav on taotluses välja tuua ka planeeritav koormus projektis, sest see võib olla oluline info taotlusi hindavate ekspertide jaoks. Isikute koormuse taotletavas projektis võib samuti võtta eelarve koostamisel töötasude arvestamise aluseks.
  * Granditaotluse rahuldamise korral peavad vastutav täitja ja asutus tagama, et rühma liikmete töökoormus asutuses vastaks projekti täitmise ajal nõuetele (nt vastutaval täitjal on asutuses vähemalt 0,8 töökoormus, suures rühmaprojektis osaleb vähemalt kolm asutuses vähemalt 0,5 koormusega töötavat põhitäitjat jne).

 

• Kas stardi- või rühmaprojekti (põhi)täitjatel peab olema taotleja asutusega kehtiv tööleping?
  Taotlemise hetkel ei pea rühma liikmetel veel asutusega (nõutud koormusega) töölepingut olema, kuid sellisel juhul on vajalik taotluses (isikute või eelarve sakil vm loogilises osas) välja tuua, missugune saab olema rühma liikmete koormus asutuses, kui taotlus rahastatakse ja algab nende osalus projektis.
  Projektides võivad (põhi)täitjatena osaleda ka taotleja asutusest erinevas positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad isikud. Teis(t)ele asutus(t)ele projektiga seotud kulude katmises lepivad kokku vastutav täitja, asutus ning asutus(ed), kus (põhi)täitjad töötavad. Oluline on, et grandi nõuded (s.o kaasatud isikute töökoormus, töötasud jmt) oleks täidetud ka teis(t)es asutus(t)es.

 

• Kas doktorikraadiga isiku saab taotluses märkida täitjaks?
  Ei. Projekti isikkoosseisu kuuluvad doktorikraadiga isikud peavad olema märgitud põhitäitjana. Juhul kui doktorikraadiga isiku panus ei ole projektijuhi hinnangul põhitäitja rolli jaoks piisav (nt isik panustab projekti lühiajaliselt, pisteliselt või väga vähesel määral) võib selle isiku projekti kaasata ka koostööpartnerina, aga sellisel juhul ei kuulu ta projekti liikmete hulka (vt ka küsimust Kes on välised koostööpartnerid (Staff -> External partners)?)

 

> Eelarvet puudutavad küsimused

• Millest eelarve planeerimisel lähtuda?
  Palun tutvuge granditaotluse eelarve koostamise juhendiga.

 

• Kuidas valida grandimahtu?
  Rühma- ja stardigrantide puhul eristatakse kahte (väike ja suur) fikseeritud grandimahtu.
  Oma projektile sobivaima grandimahu arvutamiseks saate kasutada eelarve abivahendit (Budget Tool), mis on spetsiaalselt selleks vormistatud Exceli tabel – see on leitav ETAG-i kodulehelt ning ETIS-es otse taotlusest. Valige taotletav grandimaht tabelis arvutatud keskmise aastaeelarve (aastaste otseste kulude kokku liitmisel ja jagamisel aastate arvuga) põhjal.
  NB! Valitud grandimahtu tuleb taotluses sisuliselt põhjendada.

 

• Kuidas planeerida eelarvet ja täita eelarvetabelit ETIS-e taotlusvormis?
  Kasutage eelarve planeerimiseks eelarve abivahendi faili (Budget tool). Sisestage faili planeeritavad kulud (töötasud, stipendiumid, teadustöökulud). Planeeritavad kulud ei pea olema aastati võrdsed. Tabel arvutab sisestatud andmete põhjal välja projekti keskmise aastase kulu ning saate selle põhjal indikatsiooni, kumb grandimaht valida. Erinevate kulude planeerimiseks on abivahendi failis rohkem ridu kui ETIS-e taotlusvormi eelarvetabelis.
  ETIS-e taotlusvormi eelarvetabelisse peaks sisestama keskmise aastase töötasude ja teadustöökulude summa. ETIS-e taotlusvormi eelarvetabelis ei pea seega näitama iga aasta eelarvet või projekti kogueelarvet, vaid keskmist aastast kulu (average annual budget), sest projekti kulud võivad olla aastati erinevad.
  NB! Suure grandimahu taotlemisel on kohustuslik eelarve abivahend (Budget tool) detailselt täita ning lisada fail taotluse lisainfo sakile.
  NB! Taotluse rahuldamise korral eraldab ETAG projektile igal aastal (maksimaalselt) taotletud fikseeritud grandimahu, mitte eelarve abivahendi tabelis taotleja poolt märgitud vastava aasta summa.

 

• Kas peab taotlema fikseeritud grandimahtu?
  Ei, võib taotleda ka fikseeritud grandimahust väiksemat summat. Summa peab olema ümardatud täisarvuni. Suure grandimahu taotlemisel peab taotletav summa olema suurem kui väike grandimaht.

Granditaotluse rahuldamise korral eraldab teadusagentuur projekti esimesel aastal taotluses märgitud summa ning teisest aastast alates vastavalt eelarvejuhendi punktile 1.8 taotleja soovi alusel maksimaalse fikseeritud mahu.

 

• Kui detailselt peab grandi eelarvet kirjeldama?
  Väikese grandimahu taotlemisel tuleb eelarve sakil selgitada projekti keskmist aastast eelarvet, milles on välja toodud üldkulu summa ning personali- ja teadustöökulude (ehk otseste kulude) jagunemine põhiliste kululiikide vahel:
  1) Personalikulude kogusummat selgitades tuleks nimeliselt välja tuua, kellele ja mis ulatuses makstakse grandist töötasu ja stipendiume. Soovi korral võib esitada personalikulude detailsema kalkulatsiooni, mis sisaldab eeldatavaid summasid ning koormusi asutuses ja projektis.
  2) Teadustöökulude osas tuleks nimetada isikud (nt koostööpartnerid), kellega on kavas sõlmida VÕS lepinguid ning märkida ligikaudne VÕS lepingute kulu kokku. Samuti saab teadustöökulude juures vähemalt ligikaudselt välja tuua lähetuste, publitseerimise, põhivara soetamisega seotud jm märkimisväärsemad kulud, mis grandi eelarvejuhendis teadustöökuludeks liigituvad.
  Suure grandimahu taotlemisel tuleb lisaks ETIS-e vormis näidatud eelarvele esitada taotluse lisainfo sakil ka detailne eelarve kalkulatsioon (vt küsimus „Kuidas planeerida eelarvet ja täita eelarvetabelit ETIS-e taotlusvormis?“).
  Ka väikse rühmagrandi taotlemisel on eelarve planeerimiseks soovitatav kasutada eelarveabivahendit, kuid ei ole kohustuslik seda taotlusele lisada.

 

• Kui soovin projektiga alustada hiljem kui 1.01.2026, kuidas siis eelarvet planeerida?
  Kui taotlete projektile hilisemat algusaega (esitades taotlusega koos vastava avalduse), siis on eelarvetabeli täitmiseks veidi teistsugused juhised. Palun võtke vajadusel ühendust ETAG-i koordinaatoriga, kes aitab Teil eelarvetabeli korrektselt täita.
  Hilisema algusajaga projektile peate hilisemat algusaega arvesse võttes esimeseks aastaks taotlema soovitud aastasest grandimahust väiksemat summat.
  !Näide: Taotlete suurt stardigranti maksimummahus (s.o 117 000€ aastas), aga olete esitanud avalduse alustada projektiga 1.04.2026. Taotluse sakil „Budget“ olevas eelarvetabelis märgitakse taotletavaks summaks projekti esimeseks eelarveaastaks taotletav summa. Eelarvetabelisse tuleks seega märkida see summa, mis Teile arvestades hilisemat algust rahastamise korral projekti esimeseks aastaks eraldataks. Kuna sel juhul kestaks esimesel aastal projekt 12 kuu asemel 9 kuud (aprill, mai, …, detsember), siis esimesel aastal eraldataks teile soovitud grandisummast 9 kuu osa ehk 117 000/12*9 = 87 750 (€). Eelarvetabelisse tuleks märkida see summa. Teisel grandiaastal eraldaks ETAG täismahus 117 000€.

 

• Kellele peab ja kellele võib grandist maksta?
  Stardigrandist tuleb katta vastutava täitja ja põhitäitja(te) töötasud vähemalt osaliselt. Rühmaprojektis on kohustus katta grandist vähemalt osaliselt põhitäitja(te) töötasu.
  Juhul kui projektis osalevat doktorant-nooremteadurit tasustatakse riikliku nooremteaduri palgaga ja tema lepingulise töö hulka kuuluvad ka vastava projekti raames täidetavad ülesanded, ei ole kohustust talle projekti vahenditest tasu maksta.
  Täitjatele projektis osalemise perioodil töötasude/stipendiumite maksmine ei ole kohustuslik, aga on lubatud.
  Töötasu maksmise kohustus on täidetud, kui grandist kaetakse (vähemalt osaliselt) põhitäitja(te) ja asutuse vahel sõlmitud töölepingus kokkulepitud igakuine põhipalk. Põhitäitjale ei ole lubatud maksta tasu üksnes muutuvpalgana (s.o lisatasudena), isegi kui seda tehakse tema osalusperioodil igakuiselt. Samuti ei ole lubatud tasustada põhitäitjaid käsundus- või töövõtulepingu (s.o VÕS lepingute) alusel.
  Küll aga võib VÕS lepingu alusel tasustada projekti täitjaid või koostööpartnereid. Koostööpartneritena saab käsitleda isikuid (sh teistest asutustest ja välisriikidest), kes panustavad projekti episoodiliselt või väiksemas mahus. Oma asutusest kaasatud koostööpartnereid võib tasustada muutuvpalgaga, makstes projekti raames tehtud töö eest lisatasu. Samuti võib täiendavat lisatasu maksta projekti põhitäitjatele, tingimusel, et ka nende töölepingulist töötasu kaetakse grandist.
  NB! Grandist ei või töötasu/stipendiume maksta isikutele, kes ei kuulu maksmise perioodil projekti isikkoosseisu.

 

• Kui suurt palka võib grandist maksta?
  ETAG-il ei ole isiku töötasu või stipendiumi suurusele piiranguid. Tasu kujuneb taotleja asutuse palgamäärade alusel.

 

• Kas palgad võivad aastati olla erinevad?

Jah, palgad ei pea aasta-aastalt samad olema. Taotluses esitatavasse eelarvesse saab soovi korral ka palgatõusu sisse arvestada.

 

> Taotluste hindamine

• Millal tehakse taotlusega seotud otsused?o Esialgne mitterahuldamise otsus saadetakse taotlejale kas juuni lõpus või juuli alguses. Esialgu saavad mitterahuldamise otsuse ainult need taotlused, mille punktiskoor jäi alla 80% maksimaalsest punktisummast või mis jäid vähemalt ühes kriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi. Otsus saadetakse välja pärast seda, kui kõik eksperdikomisjonide koosolekud on toimunud ja vastutavad eksperdid on jõudnud koondhinnangud koosolekul kokku lepituga kooskõlla viia. Üle 80% maksimumist saanud taotlused seatakse paremusjärjestusse, mille alusel hakatakse pärast ärakuulamist uurimistoetuste jaoks eraldatud riigieelarveliste vahendite piires rahastusotsuseid tegema.
  o Hindamisnõukogu teeb riigieelarveliste vahendite eraldamise prognoosi põhjal septembris rahastusettepanekud. Need rahastusettepanekud jäävad veel sõltuma ettenägematutest kärbetest või lisarahastustest.
  o Lõpliku rahastusotsuse saab ETAG teha alles pärast 2026. aasta riigieelarve kinnitamist, seega detsembri lõpus või hiljemalt jaanuari alguses.

 

• Mille alusel määratakse, milline ekspert taotlust hindab?
  Selleks, et ekspert saaks hinnata, kas ta on sobiv taotlust hindama, tutvub ekspert taotluse pealkirja, inglisekeelse lühikokkuvõtte ja taotlusesse märgitud märksõnadega. Selleks, et otsustada, kes millist taotlust hindab, vaatab hindamisnõukogu ekspertide hinnangut oma ekspertiisile vastava taotluse suhtes ja ekspertide koormust (kui palju taotlusi on juba vaja hinnata).

 

NB! Enne KKK-ga tutvumist lugege läbi järeldoktorigrandi tingimused ja kord ning taotluste hindamise juhendid. Taotluste menetlemine ja hindamine toimub ETAG-i juhatuse käskkirjaga kinnitatud kordade alusel. KKK lehel on toodud vaid kõige sagedamini esitatud küsimused. Vajadusel täiendatakse KKK-d taotlusvooru kestel.

> Mis on eelmise taotlusvooruga võrreldes muutunud?

• Enam ei pea projekti esimese kuu kuue jooksul esitama andmehaldusplaani. Teadusandmete haldamise ülevaade tuleb esitada PSG ja PRG puhul nii vahe- kui ka lõpparuandes ning PUTJD puhul lõpparuandes.
• Hindamisjuhendis on välja toodud iga hindamiskriteeriumi juures iga hinde selgitus. See võimaldab nii hindajatel kui ka taotlejatel paremini aru saada, mida mingi hinne reaalselt tähendab ja kuidas hinne kujuneb.

> Kuidas arvutatakse doktorikraadi saamisest möödunud aega?

2025. aasta taotlusvoorus ei tohi taotluse menetlemise valdkonnas esmakordse doktorikraadi saamise kuupäev olla varasem kui 01.01.2020. Doktorikraadi saamise kuupäevaks on asutuse poolt välja antud dokumendis märgitud diplomi väljaandmise kuupäev.

Kui taotleja on olnud pärast doktorikraadi saamist rasedus- ja sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Taotleja, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel veel doktorikraadi, võib esitada taotluse eeldusel, et ta saab doktorikraadi enne projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuari.

Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi omandamise aega täpsustada taotluses. Soovitav on eelnevalt taotlejaks kvalifitseerumine kooskõlastada ETAGiga. Eraldi eranditaotlust esitada ei ole vaja.

> Kas järeldoktoritoetuse saaja võib asutusest või koostööasutusest saada täiendavat toetust?

Järeldoktor ei tohi projekti perioodil olla teise ETAGi rahastatava grandiprojekti juht ega (põhi)täitja. Muudest allikatest täiendava toetuse saamisele ETAG piiranguid ei sea.

>Mida teha, kui korraga taotletakse järeldoktoritoetust erinevatest meetmetest (nt Marie Skłodowska-Curie grant jms) ja juhtub, mitu taotlust rahuldatakse?

Juhul, kui järeldoktoritoetuse teemad kattuvad, peab taotleja ise valima ühe nendest. Ühte ja sama teemat ei rahastata mitmest allikast.

> Mis on asutus ja mis on koostööasutus?

Asutus on Eesti teadus- ja arendusasutus, mis sõlmib järeldoktoriga töölepingu, maksab töötasud ja riiklikud maksud jne. Koostööasutus on välisriigi teadus- ja arendusasutus, kus projekti täidetakse. Toetus kantakse üle Eesti asutusele (mitte koostööasutusele).

>Kas Eestis doktorikraadi kaitsnud isik võib täita järeldoktori projekti Eesti teadus- ja arendusasutuses?

Ei, taotleja, kellele on doktorikraad antud Eesti ülikoolis, ei saa taotleda toetust järeldoktoriprojekti täitmiseks Eestis. Kui taotleja soovib järeldoktoriprojekti osaliselt täita Eestis, peab ta seda taotluses näitama ning selle vajadust põhjendama. Samuti peab taotluses selgelt ära näitama Eestis viibimise perioodi(d) ja selleks ajaks kavandatud tööd (nt Gantti tabelis). Järeldoktoriprojekti võib Eestis täita vaid osaliselt, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses.

> Kas välisriigi kodanik, kes on kaitsnud doktorikraadi Eestis, saab taotleda nn väljamineva järeldoktori granti?

Jah, saab.

> Kas on ajaline piirang järeldoktorantuuri minekul? Kui näiteks järeldoktoriprojekt algab enne, kui taotlusvooru tulemused teada on?

Isegi kui hindamisnõukogu on teinud ettepaneku projekti rahastamiseks, siis senikaua, kuni teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga pole granti määratud, on see isiku enda risk. Järeldoktorantuuri alustamise aega võib edasi lükata, aga 2025. aasta taotlusvoorus rahastuse saanud järeldoktoriprojektid peavad algama hiljemalt 1. juulil 2026. aastal. Erandkorras võib järeldoktor taotleda ka projekti hilisemat algust samal aastal, ent sellisel juhul projekti lõpptähtaeg ei pikene ning grant eraldatakse vastava arvu kuude võrra väiksemas summas. Järeldoktoriprojekti alguskuupäevaks on kuu esimene päev, lõppkuupäevaks on kuu viimane päev.

> Milline peaks olema koostööasutuse kinnituskiri?

Kinnituskiri peab olema adresseeritud Eesti Teadusagentuurile. Kinnituskiri peab sisaldama koostööasutuse ja sealse juhendaja poolset kinnitust, et:
• juhendaja on teadlik järeldoktoriprojekti teemast ja kestusest ning on nõus järeldoktorit sel teemal ja sel perioodil juhendama;
• juhendaja ja koostööasutus on teadlikud sellest, et (või millises mahus) järeldoktor täidab projekti koostööasutuse riigis;
• grandi saamise korral garanteeritakse järeldoktorile töö läbiviimise koht ja vahendid ning juurdepääs vajalikule infole ja infrastruktuurile.
Soovitav on lisada ka järeldoktori plaanitavate tööülesannete lühike kirjeldus koostööasutuses.
Kinnituskiri on allkirjastatud soovitavalt juhendaja ja/või koostööasutuse esindaja poolt.

> Millistele asjaoludele mõelda, kui kirjeldada järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärivõimalustele?

Järeldoktoriprojekti mõju järeldoktori karjäärile kirjeldades tuleks mõelda, kas projekt sisaldab järgmisi askpekte:
o uute meetodite, metoodika ja instrumentidega töötamise kogemuse omandamine;
o osalemine koostöö asutuses seminarides, kursustel ja koolitustel;
o ülekantavad oskused, sh projekti või patendi taotluste kirjutamine, projekti või uurimisrühma juhtimine, tudengite juhendamine, avalik esinemine, ettevõtlus jne

> Kas järeldoktoriprojektil võib olla rohkem kui üks juhendaja?

Jah, põhjendatud juhtudel (nt interdistsiplinaarse uurimistöö korral) võib järeldoktoril olla rohkem kui üks juhendaja. Kaasjuhendaja(te) CV saab lisada taotluse lisainfo sakile. Kaasjuhendajat(id) eraldi ei hinnata.

> Kas grandist võib maksta järeldoktoriprojekti juhendajale?

Juhendajale võib soovi korral projekti vahenditest maksta. Lisaks juhendaja tasustamisele võib koostööasutus nõuda järeldoktorilt ka teiste kulude hüvitamist. Taotlejal tasub võimalikult varakult uurida, milliste kulude katmist koostööasutus temalt eeldab (nt nn kohatasu (ingl. k bench fee)). Vastavate kulude katmise viisid tuleb eelnevalt kooskõlastada järeldoktori (Eesti) asutusega.