Ülevaade programmist TerVE
Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm TerVE loodi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti“ elluviimiseks. Programmi rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond, kogueelarve oli 7 759 110 eurot, struktuuritoetus koos riikliku toetusega moodustas 7 355 599 eurot. Programmi rakendusasutus oli Haridus- ja Teadusministeerium, rakendusüksus Sihtasutus Archimedes. Programmi TerVE viis 1. aprillist 2010 kuni 29. veebruarini 2012 ellu Sihtasutuse Archimedes teaduskoostöö keskus, alates 1. märtsist 2012 kuni 31. detsembrini 2015 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.
Programmi eesmärk
Programmi TerVE põhieesmärgiks oli tugevdada tervishoiu teadus- ja arendustegevuse võimekust Eestis, tõsta rahva terviseteadlikkust ning suurendada terviseteaduste mõju elanike tervisele.
Programmi alaeesmärgid
1. Parandada rahvastiku tervisekäitumist ning õpi-, töö- ja elukeskkonda.
2. Saavutada terviseinfo korrastatud kogumine ja koordineeritud analüüs.
3. Aidata kaasa Eesti tervishoiusüsteemi tõhustamisele.
4. Arendada innovaatiliste tervishoiutehnoloogiate, sh e-tehnoloogiate võimalusi; aidata kaasa uuenduslike toodete ja teenuste loomisele ning tutvustamisele.
5. Aidata kaasa ministeeriumidevahelisele koordineeritud koostööle, tagamaks tervishoiu teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise jätkusuutlikkust.
Programmi põhjendus
Eesti tervishoiuvaldkonda iseloomustavad samad trendid nagu enamikus Euroopa Liidu riikides. Rahvastik vananeb ning inimeste keskmine eluiga pikeneb. Koos eluea pikenemisega on suurel määral muutunud haiguste ja surmapõhjuste levimuse struktuur. Juhtpositsioonidele on asunud nn kroonilised degeneratiivsed ehk elu teise poole haigused, nagu näiteks südame- ja veresoonkonna haigused ning pahaloomulised kasvajad. Inimeste üha suurenev mobiilsus võimaldab nakkushaiguste (tuberkuloos, HIV-nakkus, hepatiit, uued esilekerkivad looduskoldelised nakkused) kerget levikut.
Muutused heaolus on toonud kaasa muudatused eluviisis, millest liikumisaktiivsuse vähenemine, liigrohke ja tasakaalustamata toitumine ning alkoholi ja keelatud narkootiliste ainete tarvitamine ohustavad tervist. Ülemääraselt riskivast käitumisest tingitud õnnetuste tõttu kaotatakse palju tervena elatud eluaastaid. Eluviis on peamiseks tervisemõjuriks nii krooniliste degeneratiivsete haiguste kui ka vigastusi ja surma põhjustatavate õnnetuste puhul, samuti neuroloogiliste ja psühhiaatriliste häirete tekkes. Seejuures mängib eluviisi kujunemisel peale pärilikkuse ja sotsiaalmajanduslike tegurite suurt rolli ka inimeste sotsiaalkultuuriline keskkond.
Haiguste ennetamisele, õigeaegsele diagnoosimisele ja tulemuslikule ravimisele aitab kaasa sihipärane teadus- ja arendustegevus ning uurimistulemuste võimalikult kiire rakendamine. Oluline on välja selgitada eluviisist tulenevad riskitegurid, mis avaldavad mõju Eesti peamiste terviseprobleemide levimusele. Seejuures ei tohi tähelepanuta jätta individuaalseid iseärasusi, mille arvestamine võimaldaks haigusi ennetada ja ravi märkimisväärselt tõhusamaks muuta.
Terviseriskide allikad sisaldavad ka inimesi ümbritsevas loodus- ja inimtekkelises tehiskeskkonnas, milles eri tegurite mõju tervisele ilmneb sageli juba lühiajalisel toimimisel. Kuna meid ümbritsev füüsiline keskkond on pidevas arengus ja muutumises, on vajalik regulaarne keskkonnaseire, mis arvestab eri keskkonnategurite mõjuga tervisele ning on aluseks tervisepoliitika kujundamisele. Seejuures ei tohi indiviidi ega ka riigi tasandi otsustusprotsess põhineda mitte emotsionaalselt tunnetatud riskidel või erinevalt motiveeritud huvigruppide survel, vaid objektiivsetel tõendusmaterjalidel.
Terviseteabe kogumise ja analüüsimise valdkonnas oli Eestis tehtud edusamme juba enne programmi käivitumist, ent registrite süsteem, andmeanalüüsi koordineerimine ja analüüsitulemuste kasutamise mehhanism olid korrastamata. Samas saadi selgelt aru, et digitaalsete terviseteenuste arendus võimaldab pidurdada rahvastiku vananemise ja krooniliste haigete hulga suurenemisega seotud tervishoiukulutuste kasvu. Tõdeti, et olemasolevad registrid ning 2009. aasta algusest Eestis rakendatud üleriigiline Tervise Infosüsteem koos vastavate õigusaktidega annavad väga hea aluse nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil tervishoiu vallas edu saavutamiseks; samuti oli ilmne, et tervishoiu info-tehnoloogilise arendustegevusega tuleb sihikindlalt edasi liikuda.
Tervishoiukulutuste suurenemise ja riikliku tervishoiusüsteemi tulubaasi pideva vähenemise tõttu sai üha selgemaks, et varasemast suuremat tähelepanu tuleb pöörata nii kasutusel olevate kui ka uute tervisetehnoloogiate eeliste, riskide ja kulutõhususe hindamisele. Paraku puudus Eestis pädev keskus, mis oleks taganud tervisetehnoloogiate kestliku hindamise.
Rahvastiku terviseseisundit ja tervishoiu valdkonna näitajaid mõjustavad kõik eluvaldkonnad. Tervishoiuga seotud tegevused kuuluvad mitme ministeeriumi valitsusalasse, mistõttu enne programmi oli küll olemas erinevaid tervishoiu strateegiaid ja arengukavu, kuid sageli olid need omavahel seostamata. Puudus terviklik ülevaade tervishoiu valdkonnas toimuvast. Järjest süvenes vajadus moodustada institutsionaalsetest huvidest kõrgemal seisev püsiv koostöökogu, kes töötaks tervishoiu teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks välja pikaajalise arengukava.
Programmi TerVE elluviimine
Programmi ettevalmistamine algas 2010. aastal. Esimeseks tegevuseks oli koostada programmdokument. Selleks kohtuti ja peeti läbirääkimisi Haridus-ja Teadusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumi ja programmi võimalike tulevaste partnerite esindajatega. Programmdokument kinnitati Haridus- ja Teadusministri käskkirjaga 20. mail 2011.
Esialgu oli programmil kaheksa partnerit, kelleks olid programmi tegevustega seotud valdkondades viimase korralise evalveerimise käigus positiivselt evalveeritud asutused: Eesti Maaülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Protobios OÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus. Aastal 2013 liitusid programmiga Terviseamet ja Eesti Teaduste Akadeemia, 2015. aastal Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa.
Programmi elluviija kutsus kokku programmi nõukogu, mille ülesandeks oli programmimeeskonna liikmeid erialaselt nõustada ning esitada arvamusi, ettepanekuid ja soovitusi programmi rakendamiseks. Nõukokku kuulusid peale programmi partnerite esindajate ka tervishoiu valdkonna eksperdid. Nõukogu käis koos kaks korda aastas. Arutati programmi elluviimisega seotud küsimusi, sealhulgas said kõik programmis tehtud rahastamisotsused heakskiidu programmi nõukogult.
Programmi tegevused jagunesid viieks teemaks.
Tegevus 1. Eluviisi ja selle muutmist, sealhulgas riskikäitumist kujundavate tegurite analüüs ja mõju hindamine.
Alategevus 1.1. Oluliste tervisemõjurite uuringud – negatiivset ja positiivset paikkondlikku tervisekäitumist kujundavad tegurid.
Tegevus 2. Keskkonna riskitegurite mõju hindamine tervisele.
Alategevus 2.1. Keskkonnast lähtuvate terviseriskide mõju uuringute läbiviimine.
Alategevus 2.2. Keskkonnatervise uuringute keskuse rajamine.
Tegevus 3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva terviseinfo kogumise- ja kasutamise võimaluste edasiarendamine.
Alategevus 3.1. Tervishoiu valdkonnaga seotud registrite arendamine.
Alategevus 3.2. Uute e-terviseteenuste arendamine.
Tegevus 4. Tervisetehnoloogiate hindamine.
Alategevus 4.1. Tervisetehnoloogiate hindamise kompetentsuse väljaarendamine ja institutsionaalse tugistruktuuri rajamine.
Alategevus 4.2. Tervisetehnoloogiate hindamise toetamine.
Tegevus 5. Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse pikaajalise arengukava väljatöötamine.
Alategevus 5.1. Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse pikaajalise arengukava väljatöötamine.
Programmi TerVE nõukogu
Nõukogu koosseis 2015. aastal oli alljärgnev:
| Sotsiaalministeerium | Liis Rooväli, terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja; asendusliige Kristina Köhler, terviseinfo ja analüüsi osakonna vanemanalüütik |
| Haridus- ja Teadusministeerium | Maarja Adojaan, teadusosakonna asejuhataja |
| Eesti Teadusagentuur SA | Margus Harak, uurimistoetuste osakonna nõunik; asendusliige Priit Tamm, uurimistoetuste osakonna teadustaristute nõunik |
| Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon | Kai Saks, juhatuse liige |
| Eesti Haigekassa | Tanel Ross, juhatuse esimees |
| Eesti Haiglate Liit | Urmas Siigur, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees |
| Eesti Maaülikool | Andres Aland, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor |
| Eesti Teaduste Akadeemia | Eero Vasar, akadeemik; asendusliige Raivo Uibo, akadeemik |
| Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut | Tuuli Käämbre, bioenergeetika labori vanemteadur |
| Protobios OÜ | Aavo-Valdur Mikelsaar, Tartu Ülikooli inimese bioloogia ja geneetika professor |
| Tallinna Tehnikaülikool | Erkki Truve, teadusprorektor |
| Tallinna Ülikool | Eha Rüütel, kunstide instituudi kunstiteraapiate professor, õppekava juht |
| Tartu Ülikool | Toomas Asser, neurokirurgia professor, akadeemik |
| Terviseamet | Tiiu Aro, peadirektor |
| Tervise Arengu Instituut | Toomas Veidebaum, teadusdirektor; asendusliige Maris Jesse, direktor |
| Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS | Riin Ehin, juhataja |
Programmi TerVE meeskonda kuulusid:
Assar Luha ̶ programmi juht 2010-2012
Epp Tohver ̶ programmi tegevjuht 2010-2012, programmi juht 2012-2015
Merle Leiner ̶ programmi konsultant 2012-2013
Anne Niinepuu ̶ programmi konsultant 2012-2015
Indrek Kõre ̶ programmi konsultant 2013-2015
Maris Themas ̶ programmi konsultant 2013-2015
Helen Toom ̶ programmi konsultant 2014-2015
Hemminki Otstavel ̶ programmi konsultant 2015
Kaidi Meus ̶ programmi assistent 2010-2012
Jaanika Vaarmets ̶ programmi assistent 2012-2014
Viire Jagomägi ̶ programmi assistent 2014-2015
Anneli Hellat ̶ programmi raamatupidaja 2010-2015
