Partnerluste ja ERA-NET ühiskonkurssidega seotud toetused

Lähem info partnerluste ja ERA-NET ühiskonkursside kohta ETAGis:

Margit Suuroja

Tel: 731 7360

margit.suuroja@etag.ee

 

15. juunil korraldas ETAGi välisteaduskoostöö osakond "Euroopa horisondi" partnerluste alase veebiseminari, kus anti ülevaade partnerluste hetkeolukorrast.

Brüsseli uudiseid kajastas Maria Leek (Euroopa Komisjon DG RTD). Euroopa Komisjon on valmis saanud partnerluste hindamise raporti ja selliseid hinnanguid plaanitakse anda iga kahe aasta järel. Seni käivitunud või kohe algavad partnerlused on veel oma eelkäijate – ERA-NETide või JPI-de nägu, kuid läbi põhjalike hinnangute saab selgeks vajadus, kuidas ja mida partnerluste korralduses muuta.

HTMi uudistest andis ülevaate Heidi Paju (Haridus- ja Teadusministeerium). Ka HTM koostöös ETAGi ja teiste ministeeriumitega alles kaardistab partnerluste haldamismaastikku. Üheks murekohaks on erinevate rahastajate pisut erinevad osalemisreeglid taotlejatele, ja selle mure lahendamisega hetkel tegeletakse.

Valdkondlikest partnerlustest andsid ülevaate ETAGi konsultandid ja nende valdkondlike ministeeriumite esindajad.

Loe veebiseminari kokkuvõtet allpool ⇓

Maria Leek andis ülevaate, mida on Euroopa Komisjonis uut seoses partnerlustega.

16. mail avaldas Euroopa Komisjon partnerluste seire raporti - Performance of European Partnerships. Raport kajastab küll paljuski raamprogrammi "Horisont 2020" toetusel algatatud partnerlusi, kuid selleks välja töötatud indikaatorite süsteem lubab olukorda võrrelda ka programmi "Euroopa horisont" partnerlustega. Suur rõhk neis indikaatorites on partnerluste eeldataval mõjul. Selliseid raporteid on plaanitud koostada iga 2 aasta järel, seega kokku peaks neid tulema neli. Raportis on teave nii partnerluste kui ka liikmesriikide kaupa. Raport on leitav ka veebis ja sellest on olemas ka lühiversioon (partnerluste teabelehed on saadaval ka eesti keeles).

Esialgsest 49-st "Euroopa horisondi" partnerlusest on raportis kajastatud 37 (12 partnerlust ei ole veel alanud). Partnerlused on oluline instrument EL teaduse toetamisel: "Euroopa horisont" toetab partnerlusi 23,8 miljardi euroga ning liikmesriigid panustavad neisse kokku 31,4 miljardit eurot (2021. detsembri seisuga). Need summad võivad veel muutuda (pigem suureneda), sest "Euroopa horisondi" teisel planeerimisperioodil 2025-2027 on tõenäoselt algamas veel mitu partnerlust, mida algses nimistus polnud. Valdkondlikult on partnerluste osakaal kogu rahastusest mõnevõrra erinev: suurem on see tööstuse suurema osalusega valdkondades, nt 4. klastris 54% ja 5. klastris 48% moodustab partnerluste kaudu rahastamine eelarvest, seevastu 1. klastris on see 33% ning 6. klastris 23%. Eelarve on suurem institutsionaalsetes partnerlustes, kus panustajaks on ka ettevõtted ning kaasrahastatavate partnerluste kogueelarve moodustab vaid 10% partnerluste kogueelarvest. Ühtekokku on partnerlustesse panustamine ja seeläbi teaduse rahastamine saanud üha olulisemaks instrumendiks. Võrdluseks võib siin tuua, et LR-de panused esimesse 14 partnerlusse oli kokku 9 miljardit eurot ning kõikide partnerluste peale kokku peaks see summa hinnanguliselt tulema 17 miljardit eurot. Euroopa Horisondi eelsel ajal alates aastast 2004 oli partnerluste kogueelarve 9 miljardit eurot. Seega on kasv olnud hüppeline.

Kaasrahastatavatest partnerlustest. Nende toimimisloogika sarnaneb ERA-NETidele: Euroopa Komisjon rahastab neid grandilepingu alusel ja partnerluse enda töö korraldus jääb suuresti koordinaatori õlule. Partnerlustes on siiski tegevuste skoop laiem, kaasrahastatavaid taotlusvoore on mitu, eelarve suurem ning paindlikkust partnerluse sise-elu korraldamiseks peaks olema rohkem. Euroopa ühisrahaga toetatakse partnerlusi enamasti 30% ulatuses, kuid teatud erijuhtudel võib see määr küündida 50%-ni. Nii on see näiteks kemikaaliriskihindamise partnerluses (PARC). Traditsiooniliselt saab Komisjoni rahaga katta abikõlbulikke kulusid ja need põhimõtted on kirjas nn ’programme co-fund action’s’, mis sätestabki partnerluste tegevuse ja rahastamise üldpõhimõtted. Siin on ka olulisim erinevus ERA-NETidest, kus "Horisont 2020" reeglid nägid ette ühikuhinnad, kuid "Euroopa horisondis" kaetakse partnerlustes lubatud kulud, mis peaks andma suurema paindlikkuse ja tegelikult katma rohkem kulusid. Raha jaotuse ja kasutuse põhimõtted partnerluse sees lepib iga partnerluse konsortsium ise kokku.

Partnerluste juhtimises on nüüd kaks erinevat kogu. Konsortsiumi praktiliste küsimuste haldamiseks luuakse konsortsiumi nõukogu, kuhu kuuluvad vaid partnerluse konsortsiumi liikmed. Strateegiliseks juhtimiseks on partnerluse nõukogu, kuhu partnerluse esindajatele lisaks kuuluvad ka Euroopa Komisjoni esindajad.

Komisjoni juristide arvates peaksid partnerlused tööprogrammiks olema pigem kui kindlale asutusele suunatud grandid (grant to identified beneficiaries), sest enamikel juhtudel on partnerluste koordinaatorid ette teada. Seda tüüpi grandil on aga vähem paindlikkust, mis võib piirata uute partnerite liitumist partnerluse eluajal.

"Euroopa horisondi" partnerluste üheks eripäraks on ka see, et partnerluse eluajal sõlmitakse kaks (või isegi kolm) grandilepingut. See tuleneb asjaolust, et partnerluste eelarved on üsna kopsakad ning kogu seitsmeaastase perioodi peale pole võimalik kindlaid eelarvenumbreid öelda. Teataval määral annab see ka juurde paindlikkust, sest uue grandilepingu sõlmides saab partnerlusega liita uusi riike. Administratiivset koormust lisab selline protseduur aga omajagu ning hetkel arutatakse Komisjonis, kas poleks mitte otstarbekam kasutada grandilepingu pikendamist koos täiendava rahastamise võimalusega. Vaid tervise valdkonna (klaster 1) partnerlustes on suudetud mitme grandilepingu mudelit vältida.

Euroopa Komisjon on lähiajal plaanimas mitut seminari, kus partnerluste juhid kui ka Komisjoni ametnikud saaksid kogemusi vahetada. Üks selline seminar on plaanitud 2022 sügisel ning paar ka 2023. aastal. Partnerluste alane konverents, kus on nii poliitiline kui praktiline osa, toimub 15.-16. novembril 2022.

Heidi Paju tutvustas HTMi tegemisi ja murekohti seoses partnerlustega.

Eesti riigi rahvusvahelistes TjaA partnerlustes osalemise põhimõtted.
Rahvusvahelises partnerluses osalemise ja rahalise panustamise eelduseks on, et partnerlus vastab:

  • Eesti temaatilistele eelistustele (RP puhul)
  • TAIE fookusvaldkondadele
  • Eesti 2035 arenguvajadustele
  • valdkondlikele arengueesmärkidele

Mööndusega saab partnerluses osaleda, kui:

  • sel on hea kooskõla TAIE eesmärkidega
  • täidetud saavad olulised ühiskonna, majanduse ja teaduse arengu eesmärgid
  • tulemuseks on TA asutuste ja ülikoolide võimekuse suurendamine
  • realiseerub Eesti kompetentside arendamine (nt meil on selles valdkonnas tugev teadusrühm)
  • see toetab selgelt teaduse rahvusvahelistumist ja tippteadust

Algatuses/partnerluses esindab riiki kas valdkondlik ministeerium (oma rahalise panusega), kui algatus vastab valdkondlikule TA strateegiale, või siis HTM, kui algatus vastab TAI eesmärkidele. Kui algatusega liitumine eeldab TANi seisukohta, siis on seda vaja ka algatusest taganemisel. Vt https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/TAI-algatustes-osalemise-strat-raamistik.pdf

Tänase seisuga plaanib Eesti osaleda kõikides teise laine partnerlustes; rahalised panused ja vastutuse jaotus ootab veel TANi otsust.

Taotlemistingimuste ühtlustamine Eesti rahastajate vahel.
See on iseäranis oluline juhul, kui üht taotlusvooru rahastab mitu rahastajat. Läbirääkimised veel käivad. Üheks võimalikuks lahenduseks on, et välditakse mitme rahastaja osalust ühes-samas taotlusvoorus, ehkki ka sel juhul jääb taotlejatele segadust tekitavaks asjaoluks reeglite erinevus erinevates taotlusvoorudes.

Peatselt avaneb võimalus osaleda erinevates MLE-des
MLEsid (mutual learning exercise) on hetkeseisuga tulemas kaheksa:

  • Riiklik partnerluse seire
  • Partnerluste väljumisstrateegiad
  • Partnerluste seireraamistik
  • Partnerluste mõju hindamise raamistik
  • Partnerluste andmete kogumine, agregeerimine ja taaskasutamine
  • Partnerluste koostöö missioonide jt relevantsete osapooltega
  • Rahvusvaheline koostöö partnerlustes
  • Partnerluste roll riiklikus TAI poliitikas

Kas, kes ja kus osalema hakkab, otsustatakse lähiajal ja oodatakse vastavat teavet Euroopa Komisjonilt.

HTMi rollist kogu partnerluste protsessis
Hetkel HTM koordineerib partnerlustes osalemist, jagab infot, teostab seiret ning esindab riiki strateegilises programmikomitees. Sügisel tullakse selle küsimuse juurde tagasi ja selleks ajaks oodatakse ettepanekud HTMi rolli ja selle parendamise kohta.

Partnerlus – üleminek puhtale energiale (CET – Clean Energy Transition Partnership)

Partnerlus on enam kui aasta jagu graafikust maas. Esimene konkurss oleks pidanud avanema 24. juunil 2021, taotluste esitamise tähtajaga 19. oktoober 2021. Hetkeseisuga ei ole veel allkirjastatud ei konsortsiumi- ega grandilepingut, kuid juuni lõpuks loodetakse selleni jõuda. 15. juunil avati osalejaportaalis vastav keskkond.

Kogu partnerluse perioodi katmiseks sõlmitakse kolm eraldi grandilepingut. Iga kord kuulutatakse tööprogrammis välja konkurss nn määratud kasusaajale (Grant to identified beneficiary). 5. klastri (keskkond, energia, transport) 2023-2024 aastate tööprogrammis on vastav teema sees.

Partnerluse projektikonkurssidel kehtivad kõik raamprogrammi reeglid ja hindamiskriteeriumid. Kõik kvalifitseeruvad taotlused läbivad kaheastmelise hindamise. Nii esimese kui teise astme taotlused läbivad enne hindamisele pääsemist rahastajate poolse vastavuskontrolli. Eesti rahaline panus esimesel konkursil on 450 000 € (300 000 € MKM + 150 000 € ETAG).

Lähiaja tegevuste graafik (võib muutuda):

  • 14. septembril avatakse esimene konkurss (esimese astme taotlused) tähtajaga 23. november 2022, eelarve kuni 130 mln € (esialgu kavandati ühe konkursi eelarveks kuni 165 mln €)
  • 12. detsembriks tuleb läbi viia vastavuskontroll
  • 16. detsembril algab esimese astme hindamine
  • 16. jaanuariks 2023 selguvad hindamistulemused
  • 31. jaanuaril saadetakse esimese hindamisastme edukalt läbinud konsortsiumitele kutsed täistaotluse esitamiseks
  • 2. veebruaril 2023 avaneb täistaotluse esitamise keskkond
  • 3. aprill 2023 - täistaotluste esitamise tähtaeg
  • 4. maiks 2023 tuleb läbi viia vastavuskontroll
  • 11.05. – 6.06.2023 – esitatud täistaotluste hindamine
  • 12-16.06.2023 – konsensuskoosolek
  • 19. juuniks 2023 pannakse kokku rahastamise aluseks olev pingerida
  • 3. juulil 2023 saadetakse rahastajatele finantseerimisettepanekud
  • 14. augustiks 2023 - lõplik rahastuse saavate projektide nimekiri
  • August – november 2023 – riikide rahastusotsused ja projektide käivitumine

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Maria Habicht maria.habicht@etag.ee ja MKM-s: Siret Talve siret.talve@mkm.ee

European Partnership Driving Urban Transitions (DUT)

Partnerluse eesmärgiks on toetada linnade ümberkujundamist jätkusuutlikuks, kliimaneutraalseks ja elamisväärseks. Partnerluses osaleb 63 partnerit 27 riigist, peamiselt rahastajad ja ministeeriumid. Partnerluse koordinaator on Austrian Ministry for Climate Action, BMK. Partnerlus kestab aastatel 2022-2028, ning planeeritud on läbi viia 1 taotlusvoor aastas.

Eestist osaleb partnerluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 750 000 euroga (juhtministeerium) ja Eesti Teadusagentuur (ETAG) 450 000 euroga. Kuna kokku on partnerluses tulemas kolm grandilepingut, siis saavad rahastajad soovi korral veel liituda teise või kolmanda grandilepinguga ja hilisemate taotlusvoorudega.

Esimene ühiskonkurss on hetkel ettevalmistamisel. Selle teemad paigutuvad kolme teemavaldkonna alla (plussenergia piirkonnad, 15-minuti linn, ringmajandus) ja põhinevad varem avaldatud DUTi teekaardil. Konkurss on kaheastmeline. Taotlusvooru tekst kinnitatakse eeldatavasti 25. juulil 2022. MKM ja ETAG osalevad esimeses taotlusvoorus kumbki 150 000 euroga. ETAG toetab TRL 1-6, MKM toetab TRL 3-7. Eesti saab pakkuda eksperte taotluste hindajateks.

Esimese ühiskonkursi eeltaotlusi saab esitada 21. september 2022 – 21. november 2022. Täistaotluste esitamine on 02. märts – 03. mai 2023. Rahastusotsused tehakse juulis 2023 ja projektide algus peaks olema september 2023 – jaanuar 2024.

Partnerluse grandileping Euroopa Komisjoniga allkirjastatakse 21. juunil 2022. Partnerluse algus on 01.01.2022. Konsortsiumilepingu koostamine partnerite vahel on samuti lõpusirgel. Septembris või oktoobris 2022 peaks valmima veebileht.

Partnerluse avaüritus huvigruppidele (DUT Launch event) on tulemas hübriidüritusena oktoobri esimesel nädalal 2022 Brüsselis ja veebis. Partneritel paluti korraldada enne seda siseriiklik üritus, kus tutvustame partnerlust, taotlusvooru, osalemise reegleid ja varasemaid edukaid projekte.

Partnerluses nähakse ette koostööd kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missiooniga, CET ja Biodiversa+ partnerlusega jt algatustega.
Kontaktid:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Siret Talve Siret.Talve@mkm.ee; Eesti Teadusagentuurist Priit Kilgas Priit.Kilgas@etag.ee .

Suurem osa selle valdkondade partnerlusi kuulub Maaeluministeeriumi tegevusvaldkonda.

2021-2022 algavad ehk nn esimese laine partnerlused:

  • Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal” Biodiversa+. Biodiversa+ algas 01.10.2021; samal päeval avanes ka esimene toaltusvoor „Supporting the protection of biodiversity and ecosystems across land and sea“. Järgmine taotlusvoor peaks avanema septembris-oktoobris 2022. Arutusel on ka juba kolmanda taotlusvooru teemad, mis on esialgsel kujul SRIAs. Viimast plaanitakse 3-4 aasta järel uuendada.
    Biodiversas osalevad Eesti partneritena MEM, KEM ja ETAG; kontaktisikud Epp Eisler (MEM) ja Margit Suuroja (ETAG).
  • "Sinised ookeanid” ja sinimajandus (BlueEconomy). Blue Oceans partnerlus oli 2022 tööprogrammis ning selle esimene taotlusvoor peaks avanema 2023 esimeses kvartalis. Taotlusvooru teemad peaksid valitud ja sõnastatud saama 2022 sügisel.
    Kontatkid MEMis on Argo Peepson ja Eve Külmallik ning ETAGis Katrin Saar.
  • "Kemikaalide riskihindamine” PARC - kontakt MEMis on Piret Priisalu.
  • Water4All esimest taotlusvooru võiks eeldada septembris-oktoobris 2022.
  • Circular Bio-based Europe (CBE) on selle valdkonna institutsionaalseks partnerluseks. Eelarve on 2 miljardit eurot ning Euroopa Komisjoni partneriks selles partnerluses on Euroopa Biomajandusettevõtete Konsortsium (BIC). Esimene taotlusvoor (120 M€; 12 teemat) avanes 22. juunil; taotluste esitamise tähtaeg on 22. september 2022. Osalemistingimused on sarnased Euroopa Horisondi üldtingimustele; taotlemine F&T Portal’i kaudu. Lähemalt https://www.cbe.europa.eu/. Vähesel määral saab CBE tegemistes kaasa rääkida Riikide Esindajate Grupi SRG (States Representatives Group) kaudu.
    Eesti esindajateks selles on Argo Peepson (MEM), Katrin Saar (ETAG) ja Mihkel Krusberg (KEM).

2023-2024 algavad partnerlused:

  • Üks tervis / antimikroobne resistentsus (AMR)
  • Põllumajandussüsteemide ülemineku kiirendamine: agroökoloogia eluslaborid ja teadusuuringute infrastruktuurid. Partnerluse eesmärk on struktureerida ja toetada eluslaborite ja uurimisinfrastruktuuride võrgustikku, mis kiirendab üleminekut agroökoloogiale kogu Euroopas. Eesmärgid aastaks 2050 on: agroökoloogia põhimõtete laiendamine põllumajandussüsteemide ümberkujundamiseks kogu Euroopas; luua ja jagada teadmisi ja lahendusi, mis annavad kõigile osalistele (tootjatele, tarbijatele, poliitikakujundajatele, kodanikuühiskonnale) võimaluse osaleda agroökoloogia põhimõtete rakendamisele üleminekus; aidata kaasa säästva arengu eesmärkide ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele aastaks 2030 ning kliimaneutraalsusele Euroopas aastaks 2050, toetades peamiste ELi strateegiate ja poliitikate rakendamist. Kontaktisik MEMis on Maarja Malm.
  • Ohutud ja jätkusuutlikud toidusüsteemid inimestele, planeedile ja kliimale. Partnerluse eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada kogu ELi hõlmav teadus- ja innovatsioonipartnerlus, et kiirendada üleminekut tervislikule toitumisele, mis on ohutu ja säästvalt toodetud ning mida tarbitakse kestlikes ELi ja ülemaailmsetes toidusüsteemides. Partnerlus pakub lahendusi strateegiale „Talust taldrikule“ ning praktikute ja kodanike vahelise koostöö kogemust, et toetada kohalike, riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete toidusüsteemide ümberkujundamist.
    Kontaktisik MEMis on Helena Pärenson.
  • Loomade tervis ja heaolu. Partnerluse eesmärk on pakkuda olulisi teadmisi, teenuseid ja tooteid, et parandada loomade nakkushaiguste tõrjet ja loomade heaolu nõnda, et toetatud oleks loomakasvatus ja kaitstud rahvatervis. Aastaks 2030 on eesmärk parandada valmisolekut ja pakkuda täiendavaid lahendusi prioriteetsete loomataudide ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, antimikroobikum-resistentsuse vastu võitlemiseks ning loomade heaolu parandamiseks. See hõlmab referentslaboreid, rahastamisasutusi ja koostööd erasektoriga.
    Kontaktisik MEMis on Gret-Kristel Mällo.
  • Põllumajandusandmed. Partnerluse laiem eesmärk on suurendada põllumajanduse valdkonna jätkusuutlikkust ja tootlikkust ning tugevdada järelevalve- ja hindamissuutlikkust kaugseire jt keskkonnaandmete ning põllumajanduses kogutavate andmete kasutuselevõtu abil. Projektide teadus- ja arendustegevused on suunatud andmetöötluse ja analüüsi tehnoloogiate loomisele, mis aitavad kasutusele võtta erinevaid andmeid lõppkasutajale.
    Kontaktisik MEMis on Liis Sipelgas.

2023-2024 algavate partnerluste ajaraam:

  • Kevadel avaldati partnerluste ettepanekud.
  • Tänaseks on kokku pandud partnerluste SRIA-de esimesed tööversioonid.
  • Suvel toimuvad avalikud konsultatsioonid, arutelud, workshopid SRIA-de koostamiseks.
  • SRIA-d saavad valmis 2022. aasta lõpuks.
  • Esimesed projektikonkursid avanevad 2023. või 2024. aastal.

Lühidalt mulla- ja ookeani missioonidest:

Priit Tamm ETAGist tutvustas Euroopa Teaduspilve (European Open Science Cloud), mis hõlmab tänaseks 250 asutuse koostööd, ja mis sai ametliku alguse 2020. Kõik oluline teave on leitav selle assotsiatsiooni veebilehel https://eosc.eu/ Eestist on sellega liitunud Tartu Ülikool. 2022 käivitub EOSC tegevuste raames 9 andmete halduse ja jagamise alast projekti ning neis ühes – Skills4EOSC – osalevad ka TÜ ja TTÜ raamatukogud.

EOSC teadus- ja arendustegevus põhineb mitme-aastasel teekaardil, mille üldjooned on omakorda määratletud EOSCi SRIAs.

EOSCI tegevustele on suunatud "Euroopa horisondi" teadustaristute tööprogrammis 2023. aastaks 69,5 M€ ning 2024. aastaks 61 M€.

LR-de osaluse reguleerimiseks ja arvestamiseks (sh LR-de panustamise osas) on loodud EOSC Observatoorium. See kogub teadustaristu alast teavet LR-des – poliitikat, rahastamist jms.

Mikk Vahtrus MKM-st tutvustas olukorda seoses võtmetähtsusega digitehnoloogiate partnerlusega ja innovaatiliste VKE-de partnerlusega.

Võtmetähtsusega Digitehnoloogiate Partnerlus (KDT) on olemuselt institutsionaalne partnerlus, mida rahastavad Euroopa Komisjoni ja valdkondlike ettevõtete kõrval ka liikmesriigid. Möödunud aasta kulus veel partnerluse ja selle strateegilise plaani ettevalmistamisele. Ühismääruse vastuvõtmisele 2021 novembris järgnes kohe ka esimese taotlusvooru avanemine, taotluste esitamise tähtajaks oli aprilli lõpp 2022. Teine taotlusvoor avanes mais 2022 tähtajaga septembris 2022. Teises taotlusvoorus osaleb rahastajana ka MKM. KDT tulevik on tõenäoselt kiipide ühisalgatus (see võib juhtuda juba selle aasta lõpus), mis toob kaasa ka täiendavaid rahastajaid. 2023 taotlusvoor tõenäoselt lähtub veel KDT senisest teadusagendast.

Innovaatiliste VKE-de partnerlus on üsna erandlik partnerlus, sest see ei haaku ühegi II samba klastriga vaid on Euroopa Innovatsiooni ökosüsteemide tööprogrammi pärusmaa. Selle sihtrühmaks on mõistagi VKEd. Esimene taotlusvoor avati juba 2021 septembris, varakevadel avanes teine ning suvel on avanemas juba kolmas taotlusvoor. Partnerlust veab EUREKA võrgustik, mis on andnud partnerlusele küll tubli ettevalmistuse ja kiire alguse, ent miinusena kipub EUREKA ka partnerluses peale suruma võrgustikus kujunenud traditsioone, mis ei pruugi olla päris heas kooskõlas Euroopa Komisjoni ootustega. Samas on selle partnerluse alias Eurostars-3, mis viitab selgelt, et tegemist on Eurostarsi tegevuse jätkuga.

Kummaski esimestest taotlusvoorudest on osalenud kümmekond Eesti ettevõtet, rahastuse esimesest taotlusvoorust on saanud kolme ettevõtet. Teise taotlusvooru tulemused on kohe-kohe selgumas. Praktilised tegevused viib Eestis ellu EIS.

Euro HPC-st rääkis Toivo Räim HTM-st. Tegemist on ühisalgatusega (või ühisettevõttega – JU), mida rahastavad Euroopa Komisjon, valdkondlikud ettevõtted ning LR-d.  Pole veel kokku lepitud, milline Eesti asutus sõlmib admin-lepingu. Eelmises HPC-s oli selleks ETAG. Selles partnerluses on tavagrantide konkursside kõrval ruumi ka hankekonkurssidele. Nt superarvutid soetatakse hangete abil. Äsja otsustati, et järgmise exascale-arvuti asukoht saab olema Saksamaa; veel neli pre-exascale arvutit on tulemas Poola, Kreekasse, Iirimaale ja Ungarisse. Eelmisest kaheksast superarvutist on edukaim ja kuulsaim Soomes Kajaanis asuv LUMI, mis on oma kiiruse jt näitajate poolest maailmas kolmas superarvuti ja millele on ligipääs ka Eesti teadlastel. Itaalia arvuti hakkab varsti tööle (asjad venivad Hiina tõttu, kes vaidlustas hanketulemuse). Hispaania arvuti hankimiseks korraldati möödunud aasta lõpus uus hange. Ülejäänutega pole muid probleeme, kui kasutusaja õiglase jaotuse kindlaksmääramine. Teatavad privileegid on mõistagi üle-euroopalistel algatustel ja projektidel nagu Destination Earth, Human  Brain Project, One Million Genomes Initiative jt. Taristu arendamine on mitmepalgeline ja keerukas ning Eesti enamikes neist tegevustest ei osale. Küll aga plaanib Eesti osaleda Euro HPC kompetentsikeskuste loomise taotlusvoorus.

Hetkel on käimas 2021 taotlusvoorust toetatud kemikaalide riskihindamise partnerlus PARC. Juhtpartner Eestis on Sotsiaalministeerium, kes tellib vajalikud uuringud; traditsioonilisi taotlusvoore selles partnerluses ei korraldata.

2022 taotlusvoorust plaanitakse toetada kaht partnerlust. Ehkki taotlused on alles hindamisfaasis, siis tõenäoselt mõlemad rahastuse saavad, sest neil teemadel konkureerivaid taotlusi ei laekunud ning taotlused valmistati ette koostöös Euroopa Komisjoniga.

Partnerlus „Euroopa tervise teadusruum“ (ERA4Health). Esimesed taotlusvoorud avanevad 2023 alguses ja need jätkavad äsja lõppenud ERA-NETide temaatikat:

  • Public health call: “Identifying novel strategies and approaches to reduce health inequalities through promoting healthy diets and/or physical activity”
  • CVD call: “Innovative Therapies for Cardiovascular Diseases including Treatment of Chronic heart failure and atrial fibrillation”

Ka 2024 plaanitakse 2 taotlusvooru. SOM ei pidanud võimalikuks selles partnerluses osalenud, ETAG ei ole veel "ei" ütelnud ja loodetavasti saab vastavalt varem lubatule rahastada üht projekti 3 taotlusvoorus.

Partnerlus „Tervise ja hoolekandesüsteemide muutmine“ (European partnership on transforming health and care systems). Selle partnerluse esimene taotlusvoor peaks avanema 2023 alguses ja selle teemaks on „Models and solutions supporting transformation of people-centred services by promoting the right integration between the different health and care settings and optimizing the complementarity of inpatient and outpatient care“. Partnelust rahastavad nii ETAG kui SOM. Kuidas jaguneb rahastamine taotlusvoorude vahel, ei ole veel kokku lepitud.

2023-2024 peaksid alguse saama järgmised tervise valdkonna partnerlused:

  • Personaalmeditsiin (2023)
  • Harvikhaigused (2023)
  • Valmisolek pandeemiateks (2024)
  • Üks tervis AMR (2024)

Kolmes esimeses plaanivad rahastajana osaleda nii SOM kui ETAG. Viimases osalemisest ei ole SOM huvitatud, kuid selles peaks osalema MEM ja ehk ka KEM, mistõttu peaks säilima ka ETAGi rahastust võimendav tugi.

Avaliku ja erasektori partnerlusena on tegevust alustanud Innovaatiliste Tervisetehnoloogiate Algatus IHI (Innovative Health Initiative). Selle partnerluse juhtimiseks-haldamiseks on moodustatud eraldi juriidiline kehand, mis teeb sellest nn institutsionaalse partnerluse. Selle eelarve on 2,4 miljardit eurot, millest kumbki osapool panustab poole. IHI on IMI järeltulija, kus lisaks EFPIA’le osalevad ettevõtjate leeris ka COCIR, EuropaBio, MedTech Europe, Vaccines Europe. IHI korraldab taotlusvoor iseseisvalt, kuid taotlemine toimub läbi „Funding and tenders“ portaali ning osalemistingimusedki on "Euroopa horisondiga" üsna sarnased. Esimene taotlusvoor avanes 2022 juuni lõpus ja kõik vajalikud materjalid on juba IHI veebilehel https://www.ihi.europa.eu/ olemas.

ERA-NETid – European Research Area Networks – on teadus- ja arendustegevust rahastavate asutuste võrgustikud (partnerlused), mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad nad tihtipeale ka laiema teadus(koos)töö koordineerimisega oma teemavaldkonnas, näiteks uurimistöö strateegiliste plaanide, andmebaaside, valdkondlike uurimiseetika põhimõtete jms kujundamise kaudu.

ERA-NET tüüpi võrgustikud on Euroopa Liidus tegutsenud alates ELi teadus- ja arendustegevuse 6. raamprogrammist. „Horisont 2020“ (2014-2020) on ERA-NET meetme täpsem nimetus „ERA-NET Cofund“. See osutab Euroopa Komisjoni (EK) kaasrahastusele, mis lisandub võrgustikus osalevate partnerite panusele, ning mida saab kasutada iga ERA-NET Cofundi esimese ühiskonkursi korraldamiseks (lisaks EK kaasrahastatud konkurssidele korraldavad võrgustikud tihti ka ilma kaasrahastuseta lisakonkursse).

Eesti Teadusagentuur on ERA-NET võrgustikes osalenud algusest – 2002. aastast – peale. Eesti taotlejate arvult läbi aastate populaarsemaid ERA-NET konkursse on korraldanud näiteks HERA, NORFACE, ERA.Net RUS Plus, TRANSCAN, BiodivERsA. Eesti teadlaste ja asutuste osalust ERA-NET konkurssidel edukaks osutunud projektides toetab ETAG kas (a) riigieelarve vahenditest (EK kaasrahastatavate konkursside puhul ja nende lisakonkursside puhul, mida ei toeta programm Mobilitas Pluss) või (b) kasutades Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid programmi Mobilitas Pluss kaudu (EK kaasrahastuseta konkursside puhul vahemikus 2017-2022). ERA-NET konkursid, milles ETAG rahastajana osaleb, on kirjas Euroopa Liidu partnerluste osaluskavas.

Teadlase jaoks eeldab ERA-NET konkursil osalemine rahvusvahelise konsortsiumi moodustamist taotluse esitamiseks. Kuni kolmeaastasesse ühisprojekti peavad tavaliselt kuuluma vähemalt kolme riigi teadlasrühmad nendest riikidest, kes vastava konkursi korraldamises osalevad. ERA-NET konkursside eripära on, et tavaliselt rahastab iga riigi agentuur (osa konkursside puhul Euroopa Komisjoni kaasrahastuse toel) oma riigis töötavaid taotlejaid, samas kui konkursi korralduse ja taotluste hindamise eest vastutab konsortsium keskselt (igal ühiskonkursil on oma ühine sekretariaat, mille moodustavad üks või mitu võrgustikus osalevat asutust). Rahastuse pälvinud projektide aruandlus toimub samuti eri tasandeil – eelarvearuandlus eraldi iga töörühma ja tema rahastava asutuse vahel, projekti kui terviku sisuline aruandlus ERA-NET konsortsiumi tasandil. Kuna iga riigi ja rahastava asutuse nõuded nii taotlejatele kui abikõlblikule eelarvele võivad erineda, peavad taotlejad hoolega järgima igaüks oma rahastava asutuse tingimusi.

Ülevaatest Eesti osalejate tulemustest Eesti Teadusagentuuri rahastatud ERA-NET taotlusvoorudes 2021. aastal saab lugeda, millistes ERA-NET võrgustikes ETAG rahastajana 2021. aastal osales, kuidas Eesti taotlejatel ERA-NET võrgustike konkurssidel läks ning millised asutused olid taotlusvoorudes edukad. Ülevaate koostas ETAGi Välisteaduskoostöö osakond, vtko@etag.ee

(1)           (2)

(1) Euroopa Komisjon, Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Euroopa partnerluste tulemuslikkus: iga kahe aasta tagant esitatav seirearuanne (2022) programmi „Euroopa horisont“ partnerluste kohta, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2777/50
(2) European Commission, Directorate-General for Research and Innovation, Performance of European Partnerships : Biennial Monitoring Report (BMR) 2022 on partnerships in Horizon Europe, Publications Office of the European Union, 2022, https://data.europa.eu/doi/10.2777/144363

ENUTC – 2021. aastal said positiivse rahastusotsuse kaks Eesti osalusega projekti:

  • CARIN-PT - Capacities for Resilient and Inclusive Urban Public Transport Infrastructure and Built Environment (koordinaator Tallinna Ülikool);
  • OPUSH - Open Urban Sustainability Hubs  (partner Tallinna Tehnikaülikool).

Loe projektide kohta lähemalt siit ja siit.